Vanem Edda Völuspaa (nägijatari kuulutus) ,,Tean puha sust, Odin! Kuhu pillasid silma: põhjatult kuulsasse Miimri kaevu.'' Odinil on üks silm, sest ta kukutas oma ühe silma Miimri kaevu ning vastutasuks sai ta omaenda tarkused, mida keegi teine ei teadnud. Thrymri lugu ,,Kas lubad sa Freyja, linnurüüd laenuks, et saaksin ehk tuua oma vasara tagasi?'' Odini võsult Thorilt varastati vasar, aaside kodumaal. ,,Mina jah varjan Hloorridi vasarat, ta maa alla maetud on kaheksa miili; ei koju sealt kanna teda nüüd keegi, seni kui Freyjat ma naiseks ei saa!'' Thori vasar oli trusside
Heimdall oli viimane tegelane kes pidi astuma võitlusse Loki-ga.(Cotterell, 2001, lk 183) 1.4 Ragnarok Germaani jumalate hukatuse päev. Pärast kohutavat kolmeaastast talve pidid jumalad ja härmahiiudvõitlema otsustavas lahingus. Odini ja jumalate poolel võitlesid surnud sangarid (kes juba varem elasid Valhallas). Tulejumal Loki ja härmahiidude poolel aga võitlesid vääritud surnud (Hel-ist ehk surmamaalt), Fenrir (hunt) ja Loki laps meremadu Jörmungandur. Odinil oli teadmine , et maailm ei lõpe Ragnarokiga, peale võitlust pidi Roheliseja kaunimana veest tõusma uus maailm. Enne lahingut olid kaks inimest Lif ja Lifthamir end Yggdrasilli okste vahele peitu pugenud kaks inimest kes ainsana ellu jäädel alustavad uut elu uues maailmas.(Cotterell, 2001, lk 218) -5- 1.5Yggdrasil Suur saarepuu Yggdrasil oli sümbüülne sammas mille ümber kogu Põhjala maailm keeres. Saarepuu
valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad. Teos kujutab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutusi maailmast, uskumisi ja legende. Maailm tehti hiid Üümiri lihast. Surmavaen ja kättemaks on muinasgermaani jumalate vahekordades tavaline. Lokit karistatakse solvamise ja teotamis pärast – seovad Loki kinni ta poja sooltega, ning Loki teine poeg muudetakse hundiks, talle endale lastakse näkku tilkuda mao mürki. Jumal Odinil on võluvõimed, kuid ta pole alati õiglane. Loki, keda on halvana kujutatud, ilmutab ka abivalmidust. Müütide kangelastel on seega palju puudusi, kuid nende vigadest sünnivad konfliktsed olukorrad, mis moodustavad müütide telje. “Edda” lauludes on ka kõlbelised väärtused, nt Odinit hinnatakse ka tema tarkuse pärast. Hinnatud mõõdukas ja kaine meel, arukus, ettenägelikus ja sõprus. Avadlub ka põhjamaiselt nukker ilukogemus- “Alviissi loos”, kus on näide
välismaale. Kohanimed ja esemed viitavad sellele, et paljud varajased jumalad jäid Thori ja Odini austajate poolt nendele alla. Viikingite mütoloogias on näiteks vanemad, erru läinud sõjajumalad ka pooleldi viljakusjumalad ja kohalikud kangelased. Neid kujutleti tavaliselt haavatutena. Kui kristlus viikingiaja lõppaastatel võimust võttis, hakati isegi Odini kirjeldama kui vana, vigastatud meest, kelle võimed olid kadumas. 8.1 Odin Skandinaavia sõdalaste soositud jumal Odinil oli maailma loomisel tähtis osa. Paljud Odini loo seigad tunduvad rajanevat surmarituaalidel ning inimohverdustel. Odin torkas endal ühe silma välja, et saada teadmisi. Ta riputas end maailmapuu okstelt alla, et saada teadmisi ruunidest. Tema hobune, Sleipnir, suutis joosta nii taevas kui merel sama kergelt kui maa peal. Tal oli kaheksa jalga, mis pani inimesi arvama, et ,,Odini kaheksajalgne hobune" oli poeetiline väljend, mis viitas kirstule, mida
seostada. Ruuni hääldatakse harva nagu inglise "bird". Elliott võrdleb seda heli sellega, mis tekib kui puhuda küünal ära huuli kõverdamata. EHWAZ See on hobuseruun. Hobused olid vatasematel aegadel pühad. Tacitus kirjeldab puhtaid valgeid hobuseid, keda toideti rahva kulul ja ei kasutatud iial töödeks. Ainult rakendati kaariku ette, nende jumalikkust kinnitasid korsked ja hirnatused, mida seletas kas kuningas või ülempreester. Ta lisas, et hobused olid jumalate salanõunikud. Odinil oli kaheksajalgne mära Slepnir, kes oli kas säravvalge või hallilaiguline. Anglosaksi poeem kinnitab hobust tähendust, rääkides sellest, kui rõõmust printsidest olevikuõdalastele. Uhkete kapjadega ratsust räägivad rikkad mehed, rahu allikas rahutule. Hiljuti peeti hobust Frey pühaks loomaks ja looma pühendamine sellele on Hrafnkeli saaga põhiteema. Paganilkke rootslasi kutsuti "hobusesööjateks" vahetunud kaasmaalaste poolt, nimetus oli 11-12 sajandil
annaabi.ee 
