Tema hinges peitub süümepiinasid, umbusaldust, äravust ja hirmu. Elupagulane pettunud, võõrdunud ning kodumaata inimene. Miks tunneb minategelane end võõrana? Ta on võõras koas ning teda ei tunta. Ta tunneb ennast igal pool kutsumata külalisena. Mida tähendab väide, et minategelase teekond kulgeb läbi pimenenud hingekaose? See teekond läbib psüühika ahistatud osasid, mis on süümepiinades ja hirmus. Kommenteeri Octavio Pazi väidet: "Üksindus on inimolemise sügavaim põhi". Üksindus on inimese psüühika jaoks kõige raskem. Selle talumine tekitab palju süümepiinu ning enese hukkamõistmist. Kas nõustud seisukohaga, et inimene on moraali valdkonnas vaba? Jah! Igal inimesel on õigus tunda ennast vahel üksikuna, see aitab ennast taas tasakaalu seada. 3. Kristlik allegooria: inimese teekond kui palverännak Milliseid kristlikke motiive romaanis esineb?
· hakkas kirjutama saatekäsikirju oma tõlgetele · ,,Kaneelist torn" · Valimik Garcia Lorca luulest · ,,Mu kätes on tuli" 1970 aastad · saabus Ricardo Mateo · Aarelaid õpetas hispi Tallinnas · 3 Hone'i õpilast koostasid Hisp-Eesti sõnaraamatu (ka Talvet) · 80.ndad samas vaimus Ivar Ivask · Loomingu Raamatukogu andis välja kirjandust · Books Abroad, sai selle peatoimetajaks · Jorge Guillén paelus Ivaskit, oli vaimseks isaks · Octavio Paz Ivaskiga suhelnud, pühendas luuletuse talle · suhtles ka Kaalepiga, saatis Kaalepile hispaaniakeelseid raamatuid 1990 (IV) · 1992-3 loodi hispaania fil · Talvet & Tiiu Põder Keskaja Hispaania kirjandus Keskaja Hisp luule · araabia luule mõjutas, eriti romanssi · Araabias polnud stroofi, oli kaksikvärss beit · assonantsriim hisp kangelaslauludes · Casida värisüksus, kus kindel riimiskeem, rohkem kui 2 värssi=stroof
raadios. Eesti keelde on Ilmar Laaban tõlkinud luulet prantsuse (Guillaume Apollinaire, Charles Baudelaire, René Char, Jean Cocteau, Paul Éluard, Pierre Emmanuel, Henri Michaux, Pierre Réverdy), rootsi (Gunnar Ekelöf, Elsa Grave, Erik Lindegren, Bertil Malmberg, Ragnar Thoursie), saksa (Hans Arp, Gottfried Benn, Paul Celan, Rainer Maria Rilke, Kurt Schwitters), inglise (William Blake, Lewis Carroll, Dylan Thomas) hispaania (Juan Ramón Jiménez, Federico García Lorca, Octavio Paz) itaalia (Giacomo Oreglia) ja vene (Mihhail Lermontov) keelest. Osa neist tõlgetest on avaldatud või taasavaldatud raamatutes "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning "Magneetiline jõgi" (2001). 1975 valiti Ilmar Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute Ühingu (AICA) liikemks. Alates 1989. aastast oli Laaban Eesti Kirjanike Liidu välisliige. Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Ilmar Laaban suri Stockholmis 2000. aastal. Ilmar Laaban sai 2000
tahetud leppida võõrvõimuga. HISPAANIA VÕIMU ALL · 1555.-1556. aastal loobus keiser Karl V oma troonist ja valdustest (Hispaania, Habsburgide alad Itaalias ja Madalmaad) andis ta pojale Felipe II-le Hispaania võimu all. Madalmaadesse jäeti Hispaania väed. Asehalduriks määras Felipe II daami nimega Parma Margaretena ema: vaibakaupmehe tütar madalamaadest ja isa Karl V. Abiellus Medicitega Firenzest lesestus abiellus Octavio Farnesele, kes hakkas peatselt paavsti käsul Parma ja Piacenza hetrosgkonda valitsema sai hertsoginnaks. Tähtsamaid asju otsustad Felipe II. · Lambavillatolli tõstmise järel langes selle import konfliktid Inglismaaga, pidurdades Inglismaaga kaubavahetuse. Toorainepuudusel manufaktuurid seisatati, töölised jäid tööta. · Tunti Hispaania ülemvõimu rahvuslikku rõhumist. KALVINISM · Karl V ajal oli hakanud levima luterlus ja anababtism, 1550
On tunda James Joyce’i, William Faulkneri ja Virginia Woolfi mõju. Tuntumaid esindajaid: Alejo Carpentier, Carlos Fuentes, Jorge Amado, Julio Cortázar, Gabriel García Márquez, Jorge Luis Borges, Mario Vargas Llosa. Brasiillane Jorge Amado kirjutas portugali, kõik teised hispaania keeles. Lüürikas paistis 20. sajandi esimesel poolel ja keskel silma edukamaid ladina- ameerika naiskirjanikke, tšiili autor Gabriela Mistral (1889 – 1957), hiljem pälvis suurt tähelepanu mehhiklane Octavio Páz (1914 – 1998). Venemaa Lääneliku kirjandusmaailmaga seotud kirjanikest jätkas tsaariaegseid traditsioone Ivan Bunin (1870 – 1953), kes 1920. aastast surmani elas pagulasena Pariisis. Ta oli esimene venelasest kirjanik, kes võitis Nobeli kirjandusauhinna (1933). Kirjutas nii proosat kui lüürikat, valdavad on nukravõitu hääbumismeeleolud, nostalgiline tagasipilk bolševismieelsele agraarsele Venemaale.
annaabi.ee 
