sajandiks 5-7 keelega, hiljem 12 keelga Kitara, mida kasutati samuti saateks pikemate poeemide laulmisel aga ka soolomnguks. KREEKA LRA - 7keelega, kergem ja vikem pill, kilpkonna kilbist valmistatud klakastiga, keeli toetavad harud. Apolloni kultus. BARBITON - lra viksem variand, vga pikkade harudega, ainuke pill mis kuulus Dionysuse kultuse alla. HARF - valdavalt naiste pill, tuli kasutusele 5.sajandi 2.poolest AULOS - levinuim puhkpill lbilikava klaga, sugulane almei ja oboega PAANIVILE E. SRINKS - 5-7, hiljem 14 erineva pikkusega vile HARMOONIA - kreeklaste jaoks mitte kooskla, vaid helide jrgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel RTM - liikumise kord MUSIK - muusade kunst, tihti seotud ka tantsuga RAPSOODID - rndlaulikud, tekstide ettekandjad. PAIAAN - Apollonile phendatud laul kitara saatel DITRAMB - aulosega saadetud laul Dionysose kultusest TREEN - surnuitk aulose saatel HMENAIOS - pulmalaul aulose saatel HMN - kigi kultuslaulude hine nimetus
toonid pehmed ja salapärased. Klarnet pärineb vanadest idamaadest. Aegade jooksul muutusid klarneti- laadsed pillid paljude Euroopa rahvaste igapäevasteks muusikariistadeks. Ka meie üleaedsete leedulaste rahvapill birbne ja naabrite venelaste brjolka on klarneti sugulased. Kaasaegseks mänguriistaks kujunes klarnet XVIII sajandil. Saksa pillimeistri J. Chr. Denneri töökojas valmisid esimesed klarnetid, mis võeti kasutusele orkestrites. Ehituselt on klarnet oboega küllaltki sarnane. Oluliselt erineb aga lesthuulik. Klarnetil on see nimelt ühekordne pillirooplaat, mis kinnitub pillitorule. Klarneteid valmistatakse erinevate põhitoonidega. Enamasti kasutatakse tänapäeval klarnetit, mille põhitooniks on b. Klarneteid tehakse puust. Pillivabrikutes toodetakse aga ka eboniidist klarneteid. Neid pille tehakse isegi klaasist. 2 See on fagott - sümfooniaorkestri puupuhkpillide rühma neljas la kõige
LÜÜRA) ning veinijumal Dionysosega (tema pilliks oli AULOS (sarnane ŠALMEIga), mida puhus ta kaaslane Marsyas ja mis mängib alati üksikut eredat meloodialiini). Müüt jutustab nende võistlusest, milles jäi võitjaks Apollon. Pillidest olid Kreekas levinumad NÄPITAVAD KEELPILLID – 4-keeleline FORMINKS, millest 7. saj arenes KITARA; 7-keelega LÜÜRA, BARBITON, 5.saj teises pooles ka (naiste pill) HARF. Puhkpillidest olid levinuimad AULOS (sugulane šalmei ja oboega), PAANIVILE ehk SÜÜÜRINKS (5-7, hiljem 14 vilest koosnev), hiljem esines ka PÕIKFLÖÖT, METALLTROMPET. Löökpillidest olid tähtsamad KASTNJETILAADNE KROTALA, VASKTALDRIKUD ja TAMBURIIN. Arhailist ajajärku iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Kujunes ka NOMOSE mõiste: see on reeglite kogum (puudutavad karakteerseid
toonid pehmed ja salapärased. Klarnet pärineb vanadest idamaadest. Aegade jooksul muutusid klarneti-laadsed pillid paljude Euroopa rahvaste igapäevasteks muusikariistadeks. Ka meie üleaedsete leedulaste rahvapill birbne ja naabrite venelaste brjolka on klarneti sugulased. Kaasaegseks mänguriistaks kujunes klarnet XVIII sajandil. Saksa pillimeistri J. Chr. Denneri töökojas valmisid esimesed klarnetid, mis võeti kasutusele orkestrites. Ehituselt on klarnet oboega küllaltki sarnane. Oluliselt erineb aga lesthuulik. Klarnetil on see nimelt ühekordne pillirooplaat, mis kinnitub pillitorule. Klarneteid valmistatakse erinevate põhitoonidega. Enamasti kasutatakse tänapäeval klarnetit, mille põhitooniks on b. Klarneteid tehakse puust. Pillivabrikutes toodetakse aga ka eboniidist klarneteid. Neid pille tehakse isegi klaasist. FLAGOTT Fagoti kõla on ninahäälne, natuke kurva ja natuke naljaka maiguga. Fagotil ja oboel on ühised eellased
mehed. Lüüra oli kergem ja väiksem pill, teme kõlakast oli ehitatud kilpkonna kilbist või sarnanes sellega kujult, keeli toetavad harud meenutasid antiloobi sarvi. Kitara ja lüüra kuulusid Apolloni kultuse juurde, lüüra väiksem variant barbiton väiksem kui lüüra, väga pikkade harudega, oli ainus keelpill, mida kasutati Dionysose pidustustel. harf valdavalt naiste pill. aulos levinuim puhkpill, läbilõikava kõlaga, sugulane salmei ja oboega, peamiselt levinud topelaulosena. paanvile ehk süüriks koosnes 5-7 erineva pikkusega vilest. Hiljem esines harva ka põikflööti, signaalpillina tunti sarvhuulikuga metalltrompetit. Löökpillidest olid tähtsamad kastanjetidelaadne krotala, vasktaldrikud ja tamburiin. Arhailine ajajärk 5. Millal oli Vana-Kreekas kultuuri arhailine ajajärk? 8.-6. sajand eKr. Arhailist ajajärku iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomimgu
(Klarnet in B kõlab s.2 madalamalt, in A kõlab v. 3 madalamalt. Bassklarnet in B kõlab oktav madalamalt klarnetist) Klarneti registrid: Madal Chalumeau register, müstiline pehme, saladuslik Keskmine - matt, kahvatu Kõrge Clarino (tõlkes trompet) register, hele, särav Klarnet on universaalsete kõlaomadustega instrument. Lai dünaamiline skaala. Tehniliselt kiire. Klarnetil on duodeetsimiklapp mitte oktaviklapp. Klarnet saab sisse imbuda ei kusagilt, mida näiteks oboega teha ei saa. ,,Klarnet on nagu Jack Nicolson, palju eriilmelisi karaktereid" Ivan Müller (pärit Eestist) arendas välja diatoonilise süsteemi. FAGOTT Fagotti eelkäijaks oli DULCIAN Albonesi leiutas pilli, nim PHAOGOTUS, pigem sarveline, torupill. 17.-18. saj vahetusel leiutati esimesed fagotid, mis käisid neljaks osaks lahti. Viimase 150 aasta jooksul on pilliarendus minimaalne. Fagotti osad: 1. S mille külge käib lesthuulik 2. väike toru 3. saabas 4. suur toru 5
Klarnet pärineb vanadest idamaadest. Aegade jooksul muutusid klarneti-laadsed pillid paljude Euroopa rahvaste igapäevasteks muusikariistadeks. Ka meie üleaedsete leedulaste rahvapill birbne ja naabrite venelaste brjolka on klarneti sugulased. Kaasaegseks mänguriistaks kujunes klarnet XVIII sajandil. Saksa pillimeistri J. Chr. Denneri töökojas valmisid esimesed klarnetid, mis võeti kasutusele orkestrites. Ehituselt on klarnet oboega küllaltki sarnane. Oluliselt erineb aga lesthuulik. Klarnetil on see nimelt ühekordne pillirooplaat, mis kinnitub pillitorule. Klarneteid valmistatakse erinevate põhitoonidega. Enamasti kasutatakse tänapäeval klarnetit, mille põhitooniks on b. Klarneteid tehakse puust. Pillivabrikutes toodetakse aga ka eboniidist klarneteid. Neid pille tehakse isegi klaasist. Fagott Fagott on sümfooniaorkestri puupuhkpillide rühma neljas la kõige madalamahäälsem pill. Fagoti
annaabi.ee 
