Euroopa Kohus menetleb eelotsust kirjalikus ja suulises menetluses ning teeb eelotsuse Liikmesriigi kohus menetleb asja lõpuni ja teeb otsuse arvestades EL õiguse küsimustes Euroopa Kohtu eelotsusega. 2. EELOTSUSE KÜSIMISE TINGIMUSED Eelotsuse küsimise tingimused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalsed tingimused: küsida saab ja/või küsima peab "liikmesriigi kohus" eristatakse fakultatiivset ja obligatoorset eelotsuse küsimist: eelotsuse küsimise õigus (vabatahtlikkus) kohustus (kohustuslikkus) nõuded eelotsuse küsimise vormistamisele. 2.1. Kes saab küsida? eelotsust saab küsida liikmesriigi kohus menetluse käigus teatud juhtudel võib eelotsust küsiv organ olla ka osa haldusest (ametiasutus), kuid peab siiski olema "iseseisev", peab olema õiguslik alus, garantii. Oluliseks võib pidada ka seda, et 4
(asjaajamine enda huvides), õigustatud ja mitteõigustatud KAA ning ekslik ja lubamatu KAA? Millised on õigustatud ja mitteõigustatud KAA eeldused? Eristab asjaajaja tahe. Ehtsa puhul on asjaajajal tahe soodustada teist isikut, mitteehtsa puhul tahe puudub. Ehtne jaguneb kaheks: õigustatud ja mitteõigustaud KAA. Mitteehtne jaguneb ka kaheks: ekslik ja lubamatu KAA. Õigustatud KAA eeldused: § 1018 tulenevalt jagunevad eeldused kaheks, kus kõigepealt on 3 obligatoorset teed, mis peavad esinema, et saaks rääkida KAA-st. 1) asjaajaja peab olema ajanud võõrast asja. 2) asjaajajal peab olema tahe. 3) asjaajamiseks puudub õigustus või kohustus. Lisaks nendele peab esinema ka vähemalt 1 3-st alternatiivsest eeldusest, et tegemist saaks olla õigustatud KAA-ga. 1) soodustatu kiidab asja heaks. 2) soodustatul on huvi ja tegelik või eeldatav tahe asjaajamise vastu. 3) asjaajamine on oluline avalikes huvides.
eeldustest: 1) soodustatu heakskiit; 2) soodustatu huvi ja avaldatud või eeldatav tahe asjaajamise vastu; 3) vastav asjaajamine oli oluline avalikes huvides. Kommunaalteenuste tarbimine ilma lepinguta on kommunaalteenuste asjaamine tarbija kui soodustatu jaoks (3-2- 1-25-08; 3-2-1-181-15 – de facto juhatuse liikme tegutsemine võib kujutada endast vastava äriühingu asjaajamist). MÕKAA eeldused: peavad esinema kõik 3 obligatoorset eeldust aga ei esine ühtki alternatiivset. Samad eeldused nagu õigustatud KAA puhul. Tiskre elurajoonis MTÜ, mis pakkus mingit teenust (mänguväljak, tänavavalgustus, teehooldus). Esitati hagi tuginedes KAA sätetele. Kostjate vastuväited: mina õhtuti väljas ei käi, milleks mulle tänavavalgustust, mänguväljakul ma ka mängimas ka ei käi, mis mul sellest, et ülejäänud teed hooldatakse HENCE pole õigustatud KAA. Hagid jäid kõik rahuldamata. Mitteehtsa liigid ekslik ja lubamatu
Kuivõrd novellid on ankurdatud kaasaja reaalides, saab neid lugeda poliitilise tähendusega paraboolidena, mille teravik on suunatud inimest nivelleeriva ja manipuleeriva süsteemi vastu. Valtoni looming haakub ses suhtes Kesk-Euroopa absurdikirjandusega(S.Mrozek jt). Mitmes novellis tekitab kummastust tegevuse vstuolu tegevuskoha ja sellega seotud kokkuleppeliste reeglitega, n-ö kohatu käitumine. ,,Salmonellas" hakkab patsient nakkushaiglas juurutama töökollektiivile obligatoorset poliitilist propagandat; novellis ,,Rohelise seljakotiga mees" tekitab ametnikes paanikat valjusti ettelugemine jaamahoones kui avalikus kohas. Niminovellis ,,Kaheksa jaapanlannat" visualiseerib haprate, liblikalike tantsijannade ja keemiakombinaadi tohutu räpase masinavärgi terav vastandus opositsioona masinlik-inimlik, mehhaaniline-loomulik. Valton pilkab samuti puhtloogilistel skeemidel põhinevat viljatut teadust ja akademilist
P. 2.TEENISTUSKOHA SÜSTEEM Teenistuskoha süsteem kujutab endast teatud erinevat ameti/teenistuskohtade kogumit, kuhu määratakse (nimetatakse) ametisse teenistujaid, kes liiguvad siis selle kogumi nimekirja raames ühelt ametikohalt teisele. Riigiasutuste ameti/teenistuskohad on ka selle süsteemi puhul kategoriseeritud, kuid pretendent võetakse tööle mistahes kohale hierarhias, kusjuures: 1) temalt ei nõuta alamate astmete obligatoorset läbimist; 2) samas ei garanteerita mingil moel järgmisele kõrgemale ametikohale jõudmist senioriteedi alusel - järgmisele kohale pretendeerib jälle nagu esmasele. Tihti rakendatakse siin avalikku või suletud konkurssi, seetõttu on antud süsteemi iseloomustatud veel konkurentsisüsteemina. Selles süsteemis puudab alaline riigiteenistujate korpus, kuid seda väidetakse süsteemi pooldajate poolt korvavat: 1) võimas rotatsioon (personali vahetumine, uuendamine);
annaabi.ee 
