NSVL Kõige olulisem oli Kommunistliku partei peasekretä. Stalin 1922-53 - hilisstalinism L. Beria 1953 Nikita Hrustsov 1953-64 - sula L. Breznev 1964-82 stagnatsioon e. seisak J.Antropov 1982-84 K. Tsernenko 1984-85 Hilisstalinism hilisSTALINism - Repressioonide jätkumine. - 1/10 tööjõust oli GULAGi laagrites. - Küüditamine 49. aasta küüditamine - 46/47 suur põud. EESTI NSV Loovutati Narva jõe tagused alad, mis läksid Leningradi oblastile ja Petseri ümbrus läks Pihkva oblastile Vene föderatsioonis. Eestis säilisid maakonnad ja vallad. Algselt oli 11 maakonda: kadus petserimaa, juurde tekkis Hiiumaa, Jõhvimaa, Rakvere, 1950-90 oli tegemist rajoonide ja külanõukogudega. 39 rajoonist jäi alles 15 rajooni. 1952-53 organiseeriti ka eesti aladele oblastid: Tallinna, Pärnu, Tartu oblast. Kõige olulisem roll oli kommunistlikul parteil. Kõik otsused vastavalt kommunistliku partei esimesele sekretärile
okt. 1917 Enamlaste võimuletulek Eestis 24.2.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine märts-nov 1918Saksa okupatsioon 1918.1920 Eesti Vabadussõda. Tartu rahuga liidetakse Eesti aladele Narva jõe tagused vallad ja Petserimaa. 1918.1940 Eesti Vabariik 1940.1941 Nõukogude okupatsioon 1941-1944 Saksa okupatsioon 1944-1991 Nõukogude okupatsioon 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi oblastile liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning Pihkva oblasti koosseisu määrati Petserimaa koos Petseri linnaga 1945 Eesti NSV jagunes 10 maakonnaks ja 236 vallaks. 1946.a loodi eraldi maakonnana Hiiumaa, 1949.a Jõhvi- ja Jõgevamaa. Loodi külanõukogud. 1950 vallad kaotati, maakondade asemele (13) loodi 39 maarajooni 1952-1953 ENSV on jagatud 3 oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu
okupatsiooni Nõukogude omale. II Nõukogude okupatsioon 1944-1991 Saksamaad tabas II maailmasõjas üks kaotus teise järel ning 1944 inkorporeeriti Eesti uuesti Nõukogude Liitu. Taastati esimese okupatsiooni süsteem. EKP-l oli endiselt kõrgeim võim, ning ENSV-s oli selle eesotsas Nikolai Karotamm. EKP allus Moskvale. Seadusandlik võim oli endiselt Eesti NSV Ülemnõukogu. Moskva korraldusel muudeti nüüd Tartu Rahuga kehtestatud piire Petserimaa kaotati ja Leningradi oblastile liideti Narva jõe tagused alad. 1950 viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus 13 maakonna asemele moodustati 39 rajooni. Hakkas kujunema aga ka vastupanuliikumine. Aastatel 1944-1953 oli selle põhiliseks vormiks metsavendlus. Loodeti ka Lääne abile, aga seda ei juhtunud. Viimane metsavend tabati 1978a. Repressioonid jätkusid massiliste arreteerimiste, mahalaskmiste ja vaimse vägivallaga, 1949 toimus veel üks küüditamine. Selle maskiks oli võitlus kodanliku natsionalismi vastu.
ÜRO kokkukutsumist. Eesti NSV juhtkonna ühine pöördumine Stalini Siinkohal tuleb meeles pidada asjaolu, et poole 19. novembrist 1944 ei andnud mingeid samal ajal toimus liitlasvägede pealetung tulemusi. Samal ajal tuli hoopis rahva tahtele Lääne ja LõunaEuroopas ning Vaikse ookeani vastu tulles loovutada Leningradi oblastile basseinis. Sellises olukorras tajus Nõukogude Narvatagused alad. See üleandmine vormistati Liidu juhtkond ohtu, et liitlasvägede edu võiks lõplikult 6. detsembril 1944. Seejärel, aastal 1946 Atlandi hartaga ühinenud riike ergutada võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium nõudma Moskvalt, et viimane ei takistaks Balti
1950. a. otsustati Eesti haldusjaotus ühtlustada Vene omaga. Maakonnad ja vallad kaotati, Eesti jagati 39 maarajooniks ja 6 rajooniõigustega linnaks. Maarajoonid jagati külanõukogudeks, aleviteks ja väiksemateks linnadeks. Ka Tallinn jagati linnarajoonideks, kuid rajooni nimest hoolimata olid need rohkem külanõukogu õigustega. 1952. aastal krooniti süsteem maarajoonide ja suurte linnade allutamisega kolmele oblastile. Uus haldusjaotus aga ei kõlvanud ja seda hakati peaaegu kohe parandama. Juba 1953. aastal kaotati oblastid. Maarajoone hakati omavahel liitma. Eriti palju liitmisi võeti ette 1959. ja 1962. aastal. Liideti ka külanõukogusid. Umbes 1970. aastaks olid suuremad muudatused tehtud. Eestisse jäi 15 maarajooni ja 6 rajooniõigustega, nn. vabariikliku linna. Maarajoonid jagunesid 194 külanõukoguks, 26 aleviks ja 27 väiksemaks linnaks
nakkushaiguste (eriti AIDSi) piiramine”. (vaata http://www.ndphs.org ) Eestist osaleb viimati nimetatud projektis aktiivselt EV Sotsiaalkaitse ministeerium. Tuleb rõhutada, et peale EL-i suurt laienemist 2004. aasta 1. mail, mil Balti riigid ja Višegradi riigid (Poola, Ungari, Tšehhi Vabariik) said EL-i täisliikmeiks ning neile laienesid mitmed uued koostöövormid EL-i liikmesriikidega, hakati Põhjamõõtme raames pöörama üha suuremat tähelepanu Loode-Venemaale ja Kaliningradi oblastile. Tollel ajal leidis Soome üks juhtivamaid majanduseksperte Antti Piipo, et Põhjadimensiooniga kujundatav uus majanduspiirkond peaks juba lähiajal aitama Lääne turumajandusse integreerida strateegiliselt tähtsaid Venemaa loodeosi tingimusel, et Venemaa juhtkond suudab üsna kiirelt oma demokraatlikule arengule jalad alla saada. Nähes Soome suurt huvitatust kaasata Venemaa kiirelt Põhjamõõtmesse, avaldas Venemaa
annaabi.ee 
