Objektorjenteeritud disaini kohapeal tehtav KT. (0)

Geneetiliselt muundatud organismid
Geneetiliselt muundatud organismid ehk GMO-d on kuntslikult geneetilise muundamise teel
loodud   taimesortide,   ka   loomatõugude,   üldnimetus.   Üldiselt   peetakse   GMO-de   all   silmas
transgeneesi abil saadud organisme. See tähendab, et organismi genoomi on lisatud sellist
DNA materjali, mis on saadud  teiselt , looduslikult mitteristuvalt liigilt (näiteks loomset või
bakteriaalset   päritolu   geenide   ülekanne    taimele    või   ka   taimset   päritolu   geenide   ülekanne
looduslikult mitteristuvale taimele). Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on
geneetilise muundamise erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene.
Biotehnoloogia  väga kiire arengu tõttu on uued taimearetuse  tehnikad  Euroopas  päevakohane
teema.   Erinevate   arvamuste   pärast   on   tekkinud   vastasseis   geneetiliselt   muundatud
organismide pooldajate ja vastaste vahel. Nn. roheline ideoloogia on GMO-de tootmise ja
kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust. GMO-
põllud on nii geneetilise kui ka  liigilise  mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad
agroökosüsteemid.   GMO-de   keskkonnariskid   on   seotud   ökoloogilise   tasakaalu   ning
elurikkuse võimaliku muutmisega ning selliste muutuste võimaliku pöördumatu iseloomuga.
Samas GMO-de  pooldajad  on seisukohal, et selline kasvatamisviis aitaks arengumaades, kus
on suureks probleemiks  näljahäda , tõhusamalt rahvast toita. 
Pealtnäha   pole   GM-   taime   võimalik    tavalisest    taimest   millegi   poolest   eristada.   Küsimusi
tekitab hoopis see, kas eristamine on vajalik. Riigid, kes GMO-sid kasvatavad, väidavad, et
mingisuguseid   ohte   ega   negatiivseid   mõjusid   ei   ole.   GM-taimede   kasvatamise   mõju
mullaelustikule   ja   taimedega   seotud   putukatele   on   palju   uuritud   ning   enamasti   ei   ole
samasuguste traditsiooniliste taimede mõjuga võrreldes erinevusi leitud. Kõik taimed , nii
GMO-d,   sordiaretuse   teel   saadud   kui   ka   loodusses   metsikult   kasvavad   taimed   toodavad
elutegevuse   käigus   paljusid   ühendeid,   millest   mõned   võivad   mingisuguses   koguses   olla
mürgised    või   põhjustada   allergiat.   Nõuded   GMO-dele   on   märksa   rangemad   kui
traditsioonilise sordiaretuse teel saadud uutele taimesortidele. Seega on toiduks  kasvatatavate
GMO-de  söömine  sama ohutu kui analoogsete mitte GM-taimede tarbimine. GM-taimedega
on   tehtud   mitmeid   pikaajalisi   ja   ka   põlvkondadeüleseid   toitmiskatseid   ning   terviseriske,
mürgisust ega märkimisväärset erinevust vastavatest mitte GM- taimedest  pole täheldatud.
Elis Kukk, Loomakasvatuse I kursus