Sellisel juhul puuduks võimalus sõnastada lause, mis kuulutaks iseenda tõeseks või vääraks. Tarski tõeteooria on rakendatav formaliseeritud keelte puhul. Formaliseeritud keeli iseloomustab see, et neis on kindlaks määratud sõnavara ning ranged reeglid väljendite moodustamiseks. Algselt küll formaliseeritud keelte jaoks loodud semantiline teooria kehtib aga ka loomulike keelte puhul, mis on ise omaenda metakeeleks. Nn T- konventsiooni järgi peab objektkeele iga lause S jaoks saama öelda "S on tõene parajasti siis kui p", kus p on S-i tõlge metakeelde. Selline hierarhiseerimine võimaldab vältida ka klassikalise korrespondentsiteooria paradokse . Väide Ma valetan on tõene siis ja ainult siis, kui ma tegelikult valetan; aga kui ma nüüd tegelikult valetan, siis ma räägin ju tõtt; aga kui ma tegelikult räägin tõtt, siis ma valetan. 2 Filosoofia üldkursus EPMÜ kaugõppele. IV loeng 9 3 Meos, I. Filosoofia põhirpobleemid
Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. 18. Mis on metakeel ja objektkeel? Mis seos on nendel mõistetel argumentatsiooni teooria ja praktikaga? Metakeel on keel keele (keelte) kirjeldamiseks. Objektkeel on keel, mida praktikas kasutame. Metakeeles peab saama sõnastada kõik objektkeele laused + seal peavad olema mõisted, mida objektkeeles ei ole. metakeel on mõisteliselt rikkam kui objektkeel; loomulik keel saab olla mõlemas rollis. Paljud põhjendus-teoreetilised (ehk metataseme) mõisted ei ole kasutatavad praktilises, tegelikus põhjenduses (ehk objekt-tasemel): uurib ja selgitab
nummerdamise teel täisarvudena esitada. Seejärel mä"ratakse ära loogika elementaarväidete tõesustingimused antud maailmaosas. Lõpuks näidatakse, kuidas leida keerukate väidete tõesus komponentideks olevate elementaarväidete tõesusest. Taolist kolmest komponendist koosnevat semantikat nimetatakse antud loogika mudeliks. Tarski uuris 1920.-1930. aastatel keele, sh. loogika formaalse keele - objektkeele -, ja keelest kõnelemise keele - metakeele - vahekordi, pannes sellega aluse semantika ja mudelite kaasaegsele käsitlusele. Muu hulgas näitas Tarski, et üheski formaalses keeles endas ei ole võimalik väljendada selle keele lausete tõesust. Tõepoolest, oletame, et mingi formaalne keel võimaldab väljendada selle keele lausete tõesust. Siis saab selles keeles kirja panna väite, mille sisu on järgmine: ``see lause on vale''
3. Kui p ja q on lausearvutuse valemid, siis (p & q), (p ∨ q), (p → q) ja (p↔q) on lausearvutuse valemid. 4. Valemi välised sulud võib ära jätta. Sulud võib ära jätta ka siis, kui tehete järjekorra reeglid seda lubavad. 5. Rohkem õigesti koostatud lausearvutuse valemeid ei ole. Lubatud on juurde defineerida uute sümbolitega valemeid (nt p ⊕ q), kui need on õigesti koostatud valemite lühendid. A. Tarski (1902–1983) tegi vahet objektkeele (kui räägime nt maailmast) ja metakeele vahel (kui räägime nt lausetest maailma kohta), nt lause „Väljas on ilus ilm” väljendab objektkeele 13 lausena asjaolu, et väljas on tõepoolest ilus ilm; lause „„Väljas on ilus ilm” on jaatav lause” väljendab metakeele lausena asjaolu, et tegemist on jaatava lausega. Lausemuutuja on ihtlause (millel on kindla interpretatsiooni korral kindel tõeväärtus), lausearvutuse metamuutuja tähistab lausearvutuse lauseid
3. Kui p ja q on lausearvutuse valemid, siis (p & q), (p q), (p q) ja (p q) on lausearvutuse valemid. 4. Valemi välised sulud võib ära jätta. Sulud võib ära jätta ka siis, kui tehete järjekorra reeglid seda lubavad. 5. Rohkem õigesti koostatud lausearvutuse valemeid ei ole. Lubatud on juurde defineerida uute sümbolitega valemeid (nt p q), kui need on õigesti koostatud valemite lühendid. A. Tarski (19021983) tegi vahet objektkeele (kui räägime nt maailmast) ja metakeele vahel (kui räägime nt lausetest maailma kohta), nt lause ,,Väljas on ilus ilm" väljendab objektkeele 13 lausena asjaolu, et väljas on tõepoolest ilus ilm; lause ,,,,Väljas on ilus ilm" on jaatav lause" väljendab metakeele lausena asjaolu, et tegemist on jaatava lausega.
annaabi.ee 
