Väikesed – bakterid 4) Rakkude hulk organismis Ainurakne – mikroobid, bakterid Hulkrakne - taimed, loomad 7. Mikrotoom on vahend preparaatide valmistamiseks. See on vajalik, et saada võimalikult õhukesed lõigud. 8. Mikroskoobid 1) Liitmikroskoop – koosned torukesest, mille mõlemas otsas oli lääts 2) Valgusmikroskoop – uuritav oli nähtav tänu valgusele 3) Stereomikroskoop – kaks okulaaride ja objektiividega varustatud tuubust 4) Elektronmikroskoop – valguskiirt asendab elekronvoog 9. Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) Kõige suurem rakk on lindude munarebud (nt. Jaanalinnu oma) 10.4 põhilist koetüüpi 1) Epiteelkude – rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseelundeid. Kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest. Limaskestade epiteelkude
-) Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud bakteritoksiine. -) Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. -) Rakumembraan koosneb põhiliselt valkudest ja fosfolipiididest. -) Kõik seened on eukarüootsed, sest sarnaselt looma- ja taimerakkudele paikneb nende tsütoplasmas üks või mitu rakutuuma. -) Mikroskoobi kõige olulisem osa optiline süsteem ehk läätsede süsteem on esindatud okulaari ja objektiividega. -) Kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranzi ja punase värvuse. -) Kromosoomid koosnevad valkudest ja DNA molekulidest. -) Elektroonmikroskoopilise pildi alusel eristatakse kareda- ja siledapinnalist endoplasmaatilist retiikulumi. -) Mikroskoobi kõige olulisem osa on optiline lääts. -) Bakterirakke iseloomustavad karvakesed ehk kristad, raku pinnal olevad valgulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks.
1873. aastal leiutas mikroskoobile okulaari Ernst Leitz. Nüüdisaegsed valgusmikroskoobid erinevad tunduvalt oma varasematest eelkäijatest. Nad on varustatud mitme objektiivi ja okulaariga omavad iseseisvat valgusallikat ning võimaldavad uuritavat objekti fotografeerida. Tänapäeval kasutatakse tihti binokulaarseid mikroskoope. Mis lubavad uurijail vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasutada stereomikroskoopi. Sellisel töövahendil on kaks okulaaride ja objektiividega varustatud tuubust ning seda kasutatakse harilikult suuremate objektide uurimiseks. Stereomikroskoop võimaldab enamasti 5- kuni 60- kordset suurendust. Valgusmikroskoobiga ei õnnestu vaadelda väga väikesi rakustruktuure. Sellele seab piirid valguse lainepikkusest tulenev mikroskoobi lahutusvõime, millele vastab 1300 kordne suurendus. Kuid juba enne maksimaalse lahutusvõimeni jõudmist segab vaatlemist pisemate rakuosiste hägusus, mis tuleneb valguse inerferentsist.
närvid ja närvisõlmed. 5.) Rakkude uurimisvahendid ja meetodid Nüüdisaegsed valgusmikroskoobid erinevad tunduvalt oma varasematest eelkäitaest. Nad on varustatud mitme objetiivi ja okulaariga, omavad isesesivat valgusallikat ning võimadavad uuritavat objekti fotografeerida. Tänapäeval kasutakse tihti binokulaarseid mikroskoope, mis lubavad uurijail vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasutada stereomikroskoopi. Sellisel töövahendil on kaks okulaaride ja objektiividega varustatud tuubulit ning seda kasutatakse harilikult suuremate objektide uurimiseks. Võimaldab enamasti 5-kuni 60 kordset suurendust. Valgusmikroskoobiga ei õnnestu vaadelda väga väikeseid rakustruktuure. Elektronmikroskoobi leiutamine 1931 aastal avas uue etapi tsütoloogia arengus. Elektonmikroskoobis asendab valkuskiirt elektronvoog, mida juhtiakse elektronmagnetiga. Seejuures saavutatakse maksimaalne lahutusvõime 0,2nm. Just
3 http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu - 9.11.2013 2. FOTOGRAAFIA ALGUS 2.1. Fotograafia eellugu Esimese pildini jõudmine polnud üldsegi lihtne. Kogu areng algas tegelikult juba 5. saj e.Kr. Vana- Hiinas, kui kirjeldati kujutiste peegeldumist läbi väikeste aukude. Nimelt läbi avause paistev valgus tekitas vastasseinale väljaspool ruumi oleva kujutise. Seda seadet nimetati Camera obscura. Antud seadet saab juba vabalt kutsuda fotoaparaadiks. Hiljem täiendati seda lisaks objektiividega, mis muutis pildi selgemaks. Pildi teravussügavuse parandamiseks lisati diafragma ning pilt keerati otseks peeglite abil. 4 ,5 2.2. Fotograafia sünd Fotograafia ajaloo algust ei saa eriti täpselt määratleda. 17. sajandil tehti fotograafia leiutamist soodustavaid avastusi juba ridamisi. Sellel ajal olid väga populaarsed mitmesugused keemilised katsed, eeskätt muidugi püüti valmistada odavatest ainetest kulda ja kalliskive. Taoliste katsete
R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° binokulaarsed mikroskoobid kasutatakse tänapäeval tihti, saab vaadelda kahe silmaga ° stereomikroskoop kaks okulaaride ja objektiividega tuubust, suuremate objektide vaatlemiseks (5-60 korda suurendab) ° Valgusmikroskoobiga (eelnevad kaks) ei õnnestu vaadelda väga väikesi struktuure. ° Elektronmikroskoobiga saab vaadelda palju väiksemaid objekte. Mikrotoom aitab rakke lõigata üliõhukeseks, et neid mikroskoobis vaadelda saaks (eriti oluline elekton-) Diferentseeriv tsentrifuugimine (??) 3.2. Rakkude mitmekesisus Eluloodus jaguneb üldiselt üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks.
kaugustel asuvad detailid teravamalt, kui objektiivi lahtise ava korral. Seega, kui pildistamisel on vaja saavutada suurt sügavusteravust tuleb ava vähendada nii palju kui võimalik. Ning vastupidi, kui on vajalik väike sügavusteravus, siis tuleb pildistada võimalikult lahtise avaga. Sügavusteravust mõjutab ka objektiivi fookuskaugus. Pildistades objekti samalt kauguselt ja sama suhtelise avaga, kuid erinevate objektiividega võime tõdeda, et mida suurem on objektiivi fookuskaugus, seda väiksem on ala, mis jäädvustub fotole teravana. Seega, mida suurem on objektiivi fookuskaugus, seda väiksem on sügavusteravus. Selle tõsiasjaga tuleb pildistamisel arvestada. Kui soovime pilti, millel oleks terav nii põhimotiiv, esiplaan kui taust peaksime valima võimalikult lühema fookuskaugusega objektiivi ja juhul kui soovime vähendada tagaplaanil asuvate objektide mõju peame kasutama pikema fookuskaugusega objektiive
objektiiviga fotokaamera. Teleskoop saabus Tartusse ja paigaldati 1911. aasta hilissügisel. 1927. aastal ehitati Petzvali kaamerast iseseisev astrograaf. 1947. aastal remonditi Zeissi teleskoopi. Siis vahetati välja ka objektiiv. Uue Zeissi objektiivi fookuskaugus oli aga kuuskümmend sentimeetrit lühem, seega lühendati remondi käigus ka teleskoobi toru. 1949-1950. aasta talvel kinnitati teleskoobile kaks kümne sentimeetrise läbimõõduga fotokaamerat, Apo Tessari objektiividega. Pärast astronoomide lahkumist Tõraverre on teleskoopi kasutatud peamiselt huvilistele Kuu ja kõige muu näitamiseks, mis tähistaevas sünnib. 1994. aastal teostas Leo Utter teleskoobi põhjaliku remondi, mille käigus õnnestus tuvastada ka teleskoobi orginaalvärv. See oli valge ja salatiroheline. (4) Foto 12. Zeissi reflaktor. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/vveraamat/pages/7_8.html
joonistuvad erinevatel kaugustel asuvad detailid teravamalt, kui objektiivi lahtise ava korral. Seega, kui pildistamisel on vaja saavutada suurt sügavusteravust tuleb ava vähendada nii palju kui võimalik. Ning vastupidi, kui on vajalik väike sügavusteravus, siis tuleb pildistada võimalikult lahtise avaga. Sügavusteravust mõjutab ka objektiivi fookuskaugus. Pildistades objekti samalt kauguselt ja sama suhtelise avaga, kuid erinevate objektiividega võime tõdeda, et mida suurem on objektiivi fookuskaugus, seda väiksem on ala, mis jäädvustub fotole teravana. Seega, mida suurem on objektiivi fookuskaugus, seda väiksem on sügavusteravus. Selle tõsiasjaga tuleb pildistamisel arvestada. Kui soovime pilti, millel oleks terav nii põhimotiiv, esiplaan kui taust peaksime valima võimalikult lühema fookuskaugusega objektiivi ja juhul kui soovime vähendada tagaplaanil asuvate objektide mõju peame kasutama pikema fookuskaugusega objektiive
annaabi.ee 
