Hermann ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline Stür den Kerl (alamsaksa Tõrju vaenlast). 1561. aastal läks Toompea Rootsi valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermanni kõrvale ja konvendihoone vahelisele alale läänemüüri äärde Riigisaalihoone. 1583. aastal Tallinna ehitustöid juhtima Poola päritolu ehitusmeister Antonius Poliensis. Riigisaalihoone fassaadi keskel paiknes kuulidele toetuvate obeliskidega kahepoolne paraadtrepp, eeskuju võeti toonasest Stockholmi kuningalossist. Teisel korrusel asus suur palklaega saal ning selle lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu. Saali valgustamiseks raiuti linnuse läänemüüri avad, mis alates 1999 on taas õhtuvalgusele avatud. Konvendihoonet kasutati Rootsi ajal ametiruumidena. Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni Katariina II ajal 17671773 rekonstrueeriti selle idatiib kubermanguvalitsuse esindushooneks
(umbes 4,5m kõrgus ja rõngashipodroomides. 2,5m laius). kirjeldus Omal ajal Julius Caesar Areeni keskes oli laiendas Circuse veel pikk ja kitsas suuremaks: kuni 250 000 platvorm. istekohti ja samapalju Platvorm oli seisukohti. kaunistatud kahte Areeni piiridel olid paigudatud väravad, kust obeliskidega; sõitsid välja võistluste mõlemad nendest võitjate vankrit. on säilinud Areeni teisel pool oli kolm tänapäevani. torni, keskenda sees olid ka väravad vankrite võistlustele sisenemiseks. Külgedelt asutati loomaasete reasid vankrite ja hobuste jaoks. kirjeldus Lähimates astmetes kohti anti senaatoridele ja rüütlitele, vaatajaid
Ben-ben monumendid tornid, mis valmistatud kiviplokkidest ja tipud ahenesid püramiiditaoliselt Püloon väravaehitis Sambad sammaste ülaosa e. apiteel meenutas tihti taimi ja sagedamini papüürust. Kasutati ka 16 tahulist sammast-profodooria. Ramses II koobastempel Abu-Simbelis. Hatsepsuti hauatempel Deir-el-Bahris. Kuningate org fassaad Obeliskidega . Reljeefikunst Reljeefid jagunesid Egiptuses kaheks: madal- ja süvendreljeefid Süvendreljeef kontuurid süvendatakse kujudesse. Madalreljeef kujutised tulevad tasapinnast välja. Lehmalüps Tihti olid reljeefid eredavärvilised ning inimeste ja loomafiguuride vahele pandi ka hieroglüüfe, et need seletaksid/täiendaksid kujutatut. Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Valmistati ka seinamaale.
piirkonnas.Nendes piirkondades oli regulaarne üleujutus,viljakas pinnas ja niistussüsteemis,tänu millele asutus seal piirkonnas tihenes. 2.Egiptuse religioon ja kultuur-Egiptuse religioon kujunes mitmete hõimude ühendamise teel,siis tõi iga hõim kaasa oma jumalad.Igahõimupiirkond austas oma püha looma, mis oli seotud selle piirkonna jumalaga. Nii kujutatigi jumalaid kas selle loomana või loominimesena.Tähtsaim jumal oli Amon-Ra. Alle ehitati templeid obeliskidega,päikese sümbolitega. Kujunsid üleegiptuselised jumalate ja pühade loomade austamise süsteemid. Kultuur-Egiptuses kujunes IV ja III a.tuhande vahetusel eKr.kiri. Kiri oli kirjamärkidenae. Hieroklüüfid mida joonistati papüürusele. Õpit templite kõrval asuates koolides preestrite järelvalve all,mis kestis aastaid. Haridus tähendas kirjutajaseisusesse või preesterkonda pääsemist.Kirjaoskus oli privileeg.Teadus-Võeti kasutusele päikesekalender. Arenenud oli
Poliensis, H. von Aken) vastu kastelli läänemüüri Pika Hermanni ning konvendihoone vahele. Suure saali valgustamiseks raiuti lääne kaitsemüüri kolm kõrget akent, mis alates 1999 on taas õhtuvalgusele avatud. Läänemüüri taha järsaku kohale eendub trompeetri rõdu. Kahekordne renessanss-stiilis esinduslik hoone oli hoovi poolt kolmeosaline: eenduvale saaliosale liitusid otstes kõrvalruumid. Kahepoolne paraadtrepp oli kaunistatud kuulidel seisvate püramiidjate obeliskidega. Juba varem hävinenud Riigisaali viimased jäänused lammutati pärast Riigikogu hoone valmimist. 8 Kubermanguvalitsuse hoone Eestimaa kubermanguvalitsuse tarbeks rajati lammutatud idamüüri vundamendile uus hoone. Ruumi tegemiseks ning ehitusmaterjalide hankimiseks lammutati kastelli idamüüri lõik, Väikese linnuse peavärav, kagutorn Stür den Kerl ja Riigisaal
aknaavad. Kesklöövi ääristsid 12 peasammast läbimõõduga 3,6 meetrit; nende mõlemale poole oli paigutatud seitse üheksast sambast koosnevat rida, mis lõid saalisügavuses hämarusse kaldudes mulje lõputust ruumist. Pühamu olulisemad saalid ja õued olid paigutatud piki kompleksi peatelge. Hiljem lisandus neile täiendavad värava ja tseremooniaalehitised ning monumendid. Siseõue pääsemiseks tuli läbida obeliskidega ääristatud järjestikused väravapüloonid. Tuntuim obelisk on Hatsepsuti obelisk, mis oli 29 meetri kõrgune ja oli algselt kaetud lehtkullaga. Altariruumis hoit püha Amoni kuju. Templi vanimasse ossa kuulus ka Thutmosis II taimesaal, mille seinu kaunistasid kõikide tema riigi piires leidunud loomade ja taimede kujutised. Tempel on ehitatud kivist. (Maass jt 2004) Päikesetemplid Päiksetemplite tähtsaimaks osaks olid kõrged obeliskid müüriga piiratud õuel. Obeliskid on ühest
D. Marot). Het Loo ehitamist alustati 1620. a-tel. Oranje prints William omandas selle üksildase, kuid metsaderikka ala, et tegelda seal jahipidamisega. Hiljem lasi ta seda veel edasi kujundada. Maja ja aia projektid Het Loos on sellised, nagu nägid ette 17. sajandi esteetilised ideaalid. Peaaegu kõik selles rajatises on sümmeetriline ja analoogne. Aias kulgev kesktelg on algupärane, samuti kilomeetritepikkune jalakaallee puidust obeliskidega. See poolitab aia lääne- ja idaosaks, mis on isegi kuni detailideni peegelpildiga analoogsed. Parterid on prantsusepärased. Kaheksa ruudukujulist parterit on jaotatud kahte gruppi, keskmised neli on eriti rikkad filigraansete ornamentide poolest. Väravast alates kulgev põiktelg lõpeb lääneosas kuningliku aiaga. Varikäikude võrgustik, mis on praegu vaid pooleldi rekonstrueeritud, laiub naiselike lillede (kurekell, liiliad) kõrval - need lilled on neitsi Maarja sümboliteks
annaabi.ee 
