Väike vesiroos Nymphaea candida Sinu Nimi Ehitus Mõlemasugulised õied, peaaegu lõhnatud Vili on suur ja munajas, sisaldab arvukalt seemneid Lehed on suured ja ovaalsed, pikkuseks 10 kuni 30 cm, laius kuni 25cm Vars on veesisene, pikkuseks 0.5 kuni 1.6m Levik Levinud Euroopas, Kesk-Aasias, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis Kasvab enamasti magevees Kasvab kalda lähedal, 0.5 kuni 1.6m vees. Kasvab kas väikse vooluga või vooluta veekogus Huvitavat Sarnaneb valge vesiroosiga Kasutatakse tihti tiikide kaunistamiseks Mürgine, vahest ka surmav Kuulub vesiroosiliste sugukonda, vesirooside perekonda Õitseb juunist augustini Tuntud ka kui jõeain, jõekobraleht, järvekanad, järvekupp, lõmmeleht Tänan kuulamast!
Sootaimed- ja veetaimed Veesisesed taimed- kinnituvad juurtega veekogu põhja Ujulehistel taimedel on lehed veepinnal ja veel, kinnituvad tugeva juurestikuga veekogu põhja või ujuvad kinnitumata, õied veepinnal Veepealsed taimed (sootaimed) kasvavad madalas veel või alaliselt märjas mullas, enamus taimest ulatub veepinnast kõrgemale Sootaimed Sootaimed kasvavad alaliselt märjas mullas, mõned liigid aga ka üle 1m sügavuses vees Juurestik on sageli väga võimas, paljud liigid on pikkroomava risoomiga ja võivad aias kergesti kontrolli alt väljuda Enamasti vlaguslembelised, namasti vaja viljakat mulda 1. Acorus calamus harilik kalmus 2. Butomus umbellatus harilik luigelill 3. Calla palustris soovõhk 4. Caltha palustris harilik varsakabi 5. Carex elata luhttarn 6. Equisetum fluviatile konnaosi 7. Glyceria maxima suur parthein 8. Hippuris vulgaris harilik kuuskhein 9...
Referaat Soomaa rahvuspark, Parika looduskaitseala, parika järv ja aimla looduskeskus Koostaja:Annika Lettens Juhendaja:Endla Pesti 17.11.09 Sisukord 1. Soomaa rahvuspark.....................................................lk-3 2.Aimla looduskeskus............................................lk-4 2. Parika järv ja Parika raba...................................................................lk-5 Soomaa rahvuspark Seotud objektid Meiekose lõkkekoht, Karuskose metsavahi lõkkekoht, Mulgi heinamaa, Kuuraniidu lõkkekoht, Oksa lõkkekoht, Hüpassaare Lõkkekoht lõkkekoht, Ruunaraipe lõkkekoht, Läti lõkkekoht, Öördi järve lõkkekoht Matkarada Tõramaa puisniidu matkarada (1,5 km) Muu Oksa ait Teabepunkt RMK teab...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut VAGULA JÄRV, VÕHANDU JÕGI JA MADALSOO iseseisev töö Koostaja: Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Üldine asukoha iseloomustus......................................................................................................3 Vagula Järv..................................................................................................................................4 Võhandu jõgi...............................................................................................................................6 Madalsoo Vagula järve ümbruses................................................................................................8 Kasutatud allikad.....................................................................................................................
Saaremaa robirohi Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitseal uste taimede hulka.Eesti Punases Raamatus on ta kolmandas ehk haruldaste liikide kategoorias. Taime ohustab peamiselt soode ja soostunud niitude kuivendamine. Saaremaa robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis.Taime leidis 1933. aasta hilissuvel botaanikahuvil ine arst Bernhard Saarsoo.Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus- keemiline saastamine ja muutunud kliima. Kolmas põhjus on maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise. Muud põhjused: jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju. Eestis võib metsade ja rabade pindala vähenemine kaasa tuua must- toonekure ja kotkaste kui liikide kadumise. Eestis on bioloogiline mitmekesisus rikkalik.Liikide hävimine vähendab ökosüsteemide poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid positiivseid tegureid. Biolo...
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. ...
annaabi.ee 
