- küsib täiskasvanult palju - märkab kaaslast, püüab teist tegutseb iseseisvalt küsimusi last abistada ja lohutada - loob seoseid esemete ja - jutustab pildiseeria järgi, - riietub, sööb ja joob iseseisvalt nähtuste vahel öeldes vähemalt iga pildi kohta - meeldetuletamisel nuuskab - oskab osaliselt oma ühe lausungi nina ja kammib juukseid tegevusi planeerida ning - kasutan kõnes peamiselt - tunneb rõõmu oma saavutuste tegutseb iseseisvalt otsese lihtlauseid, korrektselt oleviku ja üle ja vajab tunnustamist ning juhendamiseta lihtmineviku vorm täiskasvanu tähelepanu - tema kõne toetub mälule
käib ümber venna, segab. Ema pakub laspele süüa, laps ei kuula ning räägib hoopis vennaga mängust, tuleb tema kord, mõtleb kuidas mängida, emast ei tehta välja. Arutab teistega ka, et milline käik oleks strateegiliselt õige. Kuna lapsele ei meeldi õiged reeglid, siis ta solvub, võtab venna nupu ära. Emme lahendab olukorra aidates lapsel käiku valida, lapsel läheb hästi ning ta annab vennale nupu tagasi Emme kutsub lapse nuuskama, laps läheb, nuuskab ära, emme kiidab ning laps tuleb kempleb isegi minu ees, et oskab nuusata. Laps suundub magava kassi juurde, kiusab veidi. Emme ei luba kassile haiget teha ja ütleb, et tädi Katre kirjutab kõik ülesse. See aitab ja laps jätab järele. Läheb teistega mängima tagasi. Emme tõi lapsele minu toodud maiustuse, kuna ta pole täna miskit söönud. Laps mängib, et see on rool ning sõidab sellega mööda tuba ringi. Saab selle isegi ise lahti
Nohu Allium cepa - ninaalune punane, v.o. katki; silmad ja nina vesised nagu sibulat koorides. Ajab aevastama, eritus on läbipaistev.Väljas läheb paremaks, õhtul hullemaks. Ei kannata valgust. Arsenicum Vesine, kinnine nohu. Aevastab ja nuuskab, aga paremaks ei lähe. Heinanohu. Õues hakkab hullem, sees on parem. Rahutus. Janu. Joob korraga vähe. Nõuab palju juua, joob lonkshaaval, tihti. Belladonna - veidi verine nohu. Väga tugev ja akuutne nohu. Nägu punane, silmad kuivad. Vahib ühte punkti, silmad pärani. Kuiv, punane, ärritunud olek. Nahk niiske, nohu lopsakas.Värvitu eritis. Calcium carbonicum tavaline imikute ninakinnisus, mõnikord koos kollaka eritisega. Tihti laps higistab magades peast. Magab kehvalt
umbtihkeks on vajunud talveajal. 15 Tüvetükid on saetud ja viidud siit. Ainult uurakil känd. Ja see oksariit. Need oksad -- mis äkki nii kergitab neid, et risuriit murdub kui ragelev leib? Läbi roostjate raagude, okkapuru -- mis mees sealt nii vapralt end üles surub, et raginal laguneb koost kogu onn? See on siil, kes sealt tuleb. Siil -- visa kui jonn. SIIL Toomas Kersalu Pobiseb ja nuuskab nina, aevastab ning turtsub aina siilipoiss, kes sügismarus korjab kokku talvevarud. Võtab selga õunu, pirne, tassib pessa seenesirme. talvel suure külma aegu siilipoiss peab pesas naeru. Kuid ninake tal vesine - vist riietus on kesine. Karusnaha poodi tema vahel võiks ka külastada. Karvamantel ostku selga, siis ei ihu külma pelga. Soojad tossud jala otsas sobima peaks hästi metsas. Pakane kui paugub väljas, Siilike ei ole näljas. Kuuma teega ravib nohu, marjadki on arstirohuks.
neljakesi sõsarad jt.); 3) mitmesugused üksikult esinevaid vanureid märkivad terminid (vanamees, vanamoor, vanaisa, vana naine, taat, teeda, memm jt.); 4) poiss, poisike; 5) neitsi, neiu, tüdruk; noorik, mõrsja. Mees läheb eesti mõistatustes, nagu äsja öeldud, kõige sagedamini metsa. Kujund võib katta lausest vaid lõpupoolt (nii et mees ongi lihtsalt mees): nt. viskab tindi tee äärde (st. nuuskab nina), või on tal silm ees, teine taga (st. kirves õlal) või siis naine nabapidi seljas (st. lähker seljas) vm. Kujund võib katta ka lauset tervenisti ja tähendab siis tavaliselt mõnd looma või lindu, kõige sagedamini kukke (kui tal on lihavaagen pea peal, matt pea otsas või punane müts peas), kui aga kõver kaigas seljas või teivas seljas, siis mõnd sabaga looma koera või kassi. Stamp must mees tähendab mõnd musta värvi lindu, riista, rõivast vm
asjade peale; ära jää seda vahtima, mida sa välja sülitanud oled; kirikus ja aadliku juures ei sülitata põrandale; sagedane sülitamine on ebatervislik 18. saj: sülitamist ei pea tagasi hoidma, on väga sündsusetu alla neelata seda, mida peaks välja sülitama, see võib teistel südame pahaks ajada 19. saj: sülitamine on alati vastik harjumus. Ärge seda endale kunagi lubage Nuuskamisega seotud keelud 13. saj: see, kes laudlina sisse nuuskab, et tee kindlasti hästi; kardinasse ja lasteriietesse ei ole ilus nuusata; 16. saj: ära nuuska nina sellesama käega, millega sa liha võtad; oma vesti või mütsi nuusata on talumehelik, käsivarre vastu kalakaupmehe komme, pole viisakas seda teha pihku ja seejärel kätt riiete sisse pühkida; 17. saj: kui näppudega nuusates midagi maha kukub, siis tuleb sellele jalaga peale astuda; Veel keelde 15
oled; kirikus ja aadliku juures ei sülitata põrandale; sagedane sülitamine on ebatervislik • 18. saj: sülitamist ei pea tagasi hoidma, on väga sündsusetu alla neelata seda, mida peaks välja sülitama, see võib teistel südame pahaks ajada • 19. saj: sülitamine on alati vastik harjumus. Ärge seda endale kunagi lubage Nuuskamisega seotud keelud • 13. saj: see, kes laudlina sisse nuuskab, et tee kindlasti hästi; kardinasse ja lasteriietesse ei ole ilus nuusata; • 16. saj: ära nuuska nina sellesama käega, millega sa liha võtad; oma vesti või mütsi nuusata on talumehelik, käsivarre vastu kalakaupmehe komme, pole viisakas seda teha pihku ja seejärel kätt riiete sisse pühkida; • 17. saj: kui näppudega nuusates midagi maha kukub, siis tuleb sellele jalaga peale astuda; Veel keelde • 15
annaabi.ee 
