toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse üilitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Ainet, mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks. Allegeenid jagunevad päritolu põhjal kaheks: väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid ja organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha (IgE), mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise (lööve, nohu, astmahoog). Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel
kasvufaktor-beeta tootmine on puudulik. Langerhansi rakud esitlevad antigeeni T lümfotsüütidele lümfisõlmes, kus vastusena võimendatakse Th2 rakkude diferentseerumist. Th2 rakud produtseerivad suurel hulgal tsütokiine (nt IL-4), mis omakorda mõjutavad B rakke tootma allergeenspetsiifilisi IgE antikehi. Immunoglobuliinid seonduvad naha nuumrakkudele, mis degranuleeruvad ja see väljendub põletikulise protsessina. Edasiselt vabanevad tsütokiinid põhjustavad löövet. Koer proovib ebameeldivat sügelust leevendada lakkumise ja nakitsemisega, kuid see võib viia sekundaarse bakteriaalse infektsioonini. Tulemusena tekib Th1 poolt põhjustatud krooniline põletikufaas. Sellest hüpoteetilisest haiguse patogeneesist lähtuvalt on AD mitmete faktorite ja
kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused. 1.2. PÄRITOLU PÕHJAL JAGUNEVAD ALLERGEENID ¤ Väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; ¤ Organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha, mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise (lööve, nohu, astmahoog). 1.3. ALLERGIKU ELUSTIIL Allergiku elustiil on niisugune elukorraldus, mis võimaldab allergiahaigele normaalse elukvaliteedi
mittespetsiifilised reaktsioonid tekivad erinevate ärritajate toimel. Allergilise reaktsiooni tüüpe on mitu. Eristatakse kiiret ja aeglast tüüpi allergiat. Kiiret tüüpi allergiat nimetatakse atoopiaks. Organismis on see reaktsioon seotud immuunglobuliin E-ga (IgE). Kiiret tüüpi allergia on päriliku eelsoodumusega. Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha (IgE), mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise (lööve, nohu, astmahoog). Selline reaktsioon on kiiret tüüpi spetsiifiline allergiline reaktsioon.
IgG1 ja IgG3 seonduvad makrofaagide ja neutrofiilide Fc- retseptoritega ja seega vahendavad opsoniseerimist. IgG4 madalam afiinsus Fc retseptori suhtes, IgG2-l see puudub. Iseloomulik sekundaarsele immuunvastusele. Bakteriaalsete toksiinide neutraliseerimine ja bakterite opsoniseerimine. IgD: 0,2%, IgD-d leidub ainult B- lümfotsüütide pinnal, osaleb mälurakkude väljakujunemisel. IgE: 0,001%, IgE on seerumis, seostub Fc retseptori abil eosinofiilidele, nuumrakkudele ja basofiilidele. Põhjustab allergia reaktsioone ning aktiveerib otse need rakud, mille membraanile IgE on kinnitunud kui antigeen IgE-le seondub. Esineb monomeerina. IgE seotud allergiliste reaktsioonidega. IgE tunneb ära ka helminte ja eosinofiilid omakorda selle kompleksi (IgE FcR abil) ja tapavad helmindi. IgE ei seo komplementi. IgA: 10-15% seerumi Ig-dest. Põhiliselt esineb sekretsioonides (sülg, pisarad, bronhide limas), seedetraktis. Inimesel on kaks IgA
Antigeen (allergeen) siseneb organismi Ag esitletakse antigeeni esitlevate rakkude poolt Th0- le, mis diferentseeruvad allergilise reaktsiooni korral Th2-ks , need omakorda vabastavad erinevaid tsütokiine (IL-4 ja IL13), mis inhibeerivad Th1 rakkude aktivatsiooni ja intensiivistavad Ig E produktsiooni käsklus B- lümfotsüütidele B lümfotsüüdid moodustavad Ig E antikehi Ig E Ak-d kinnituvad nuumrakkudele (veel kliinilisi sümptomeid pole) et kliinilised sümptomid tekiks, on vaja vastava Ag teistkordne sisenemine organismi kontakteerumine kahe Ig E- ga aktiveeritakse nuumrakk ja mediaatorid vabanevad. Osalevad rakud: nuumrakud ja basofiilid Rakumembraanil paiknevad retseptorid : IgE seostumiseks Fc RI (kõrge afiinususega retseptor) nuumrakkudel, basofiilidel, Langerhansi rakkudel
annaabi.ee 
