tootmisvälised põhivarad • Põllumajandustootmise põhivarasid saab liigitada: põllumajanduslikud, põllumajandusvälised ja üldmajanduslikud Käibevarad • ... Majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ek materiaalsed käibevahendid ja ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivad rahasummad • Käibevarade struktuur: 1) tootmisvarud (söödad ja allapanu, seeme ja istutusmaterjal) 2) lõpetamata toodang (noor- ja nuumloomad, lõpetamata toodang) 3) valmistoodang, rahalised vahendid ja vahendid arveldustes Kapital • ... Töisest varast võõrandunud kasutoov aineline vara. • Tunnused: kestev(osutab teenuseid pikaajalise perioodi vältel); kaupade ja teenuste tootmise sisend(tootmises tarbitakse ära kapitali teenused); on ise toode(tootmisprotsessi väljund) • Liigid: reaalkapital; kaupkapital; rahakapital • Kapitali ringkäik: rahakapital→tootlik
Vastavalt talitatakse ka tihti lindude söötmisel. Sõltuvalt koostatud söödaratsioonis olevate söötade maitsvusest, füüsikalistest ja keemilistest omadustest moodustab ratsiooni kuivaine maksimaalne söömus põllumajandusloomadel 3...5% looma kehamassist, põllumajanduslindudel on see aga suurem. Mida väiksem on kehamass, seda suurem on suhteline söömus. Piiramatu söötmine ei ole alati otstarbekas. Näiteks nuumloomad võivad isukohase söötmise tagajärjel liigselt rasvuda, kuid rasvast liha toiduna ei hinnata. Isukohasel söötmisel on ka söödaväärindusarv mõneti suurem kui mõõdukalt piiratud söötmisel. Nii soovitataksegi näiteks nuumsigu sööta 15...20% väiksema söödakogusega, kui nad tarbiks seda isu järgi. (Ülo Oll 1994) 4 1.1 Söötmistase Praktikas räägitakse kõrgest ja madalast söötmistasemest, mille all mõistetakse
Mitmeaastased istikud Käibevara hulka kuuluvad ettevõtte kasutuses mingil ajahetkel olevad ainelised ja materiaalsed käibevahendid ja ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevad rahasummad. Suur osa käibevahenditest asub tootmises tootmisvarudena ja lõpetamata toodanguna. Tootmis käigus kasutatakse käibevarad täielikult ära ning nende koguväärtus kantakse üle lõpptoodangule. Käibevarad on: Nuumloomad (naha, rasva, villa ja liha saamiseks kasvatatavad) 13. Kapitali mõiste. Põhi- ja käibekapital. 14. Kulude liigitus(liigitusülesanne). Kulud-tootmises tarbitud sisendite väärtus. 1. Reageerimise järgi tootmismahu muutumisele (käitumuslikud aspektid) o Püsikulud (hooned, seadmed, palk, hooldusremont) o Muutuvkulud(vaktsiinid, toit) 2. Omahinda kandmise alusel (kirjelduse järgi) o Otsekulud(ravimid, toit)
moodustavad tootmiskäibefondi. Tootmisväliselt esinevad käibevarad moodustavad ringlusfondi (rahalised vahendid, realiseerimisele kuuluva valmistoodangu maksumus ja vahendid arveldustes). Käibevara struktuur: 1. Tootmisvarud söödad ja allapanu, seeme ja istutusmaterjal, varuosad ja remondimaterjal, naftasaadused ja kütus, mineraalväetised, pestitsiidid, ehitusmaterjal jooksvaks remondiks, väikevahendid. 2. Lõpetamata toodang- noor ja nuumloomad, lõpetamata taimekasvatus- loomakasvatus ja muu toodang. 3. Valmistoodang, rahalised vahendid ja vahendid arveldustes. Käibevarad koosnevad oma- ja laenatud vahenditest. Omavahendid kindlustavad tootmise igapäevavajaduste rahuldamise. Omavahendite arvel moodustuvad majandi tootmisvarud, lõpetamata toodangu varud ning valmistoodangu laojäägid. Laenatud vahendite arvel (krediit) rahuldatakse ajutisi vajadusi, mis on seotud peamiselt põllumajandusliku tootmise hooajalisusega.
Lisaks loomade produktiivsusele suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasutada põllumaad. Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga turumajandusele, veiste arv pidevalt vähenenud. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga põllumajandusloomade registrisse kantud 254,4 tuhat veist, sealhulgas 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülejäänud 39,9 tuhat moodustasid noor- ja nuumloomad. Kõige enam oli veiseid Järvamaal 33,4 tuh, järgnesid Lääne-Virumaa 31,4 tuh ja Pärnumaa 25,9 tuh veisega . Piimatootmine koondub jätkuvalt suurtootjate majapidamistesse , kus üldjuhul on tootmise efektiivsus kõrgem kui väiketootmises. Kuigi piimatootjatest 86%-l on väikesed karjad (1-9 lehma), kuulub siiski neile vaid 11% kogu piimalehmade arvust. 46% piimalehmadest on 300 ja enama lehmaga karjades. 8
annaabi.ee 
