Nüüdisromaani analüüs Nullpunkt (0)

KODUNE KONTROLLTÖÖ: nüüdisromaani analüüs Nullpunkt 12.c klass 10.01.2018 1. Raamat "Nullpunkt" räägib poisist nimega Johannes Tamm, kel õnnestus  ilma katseteta Tallinna  eliitkooli sisse saada. Ta arvab, et tema elu hakkab nüüdsest minema ainult ülesmäge, kuid eksib selles rängalt, sest ta satub uues koolis koolikiusamise ohvriks. Kodus peab Johannes veel toime tulema  skisofreenikust emaga, kes teeb elamise peaaegu võimatuks. Ta otsib tuge oma vanadelt  Lasnamäe  semudelt, kes tahavad teda viia hoopiski halvale teele. Ühel hetkel ongi ta elu n.ö. nullpunktis, kus  suhted pere, sõprade ja kooliga on täielik null. Johannes otsustab oma elus pöörata uue lehekülje, ta  leiab endale uued sõbrad ja hakkab kirjutama laule.  Raamatu  lõpuks saab Johannes oma eraeluga  asjad joonde, lahendab tülid klassikaaslastega ja lõpetab õnnelikult gümnaasiumi. 2.   Peategelase Johannese ema on haigestunud skisofreeniasse, mis on lõhkunud terve perekonna ja  pannud Johannese oma elus väga raskesse olukorda. 3. Teose põhiprobleemiks on Johannese ema kes kannatab skisofreenia käes ise seda täielikult eitades.  Sellega kurnab ta kogu perekonda, eriti Johannest kellel pole kuhugi põgeneda nagu tegi seda tema  ülejäänud perekond (Õde sõitis Taisse õppima ja isa kolis maale elama). Johannese probleemid  algavadki just tema emast, kes päevast päeva terroriseerib teda. Selle tulemusel seisis ka Johannes  silmitsi surmaga, sest ei jaksanud enam ema probleemidega kaasas käia. Raamatu lõpus siiski  Johannese ema võtab ennast kätte ja hakkab uuesti ravimeid tarvitama, kuid kõik mis oli juhtunud  ennem jättis Johannese mälestusse sügavad augud ja kartuse, et kõik võib alati iga kell uuesti pihta.  Laps on kodu peegel.

4.  Kõrvalprobleem A Laulusõnade vargus.

Ragnar Leho, muusikaprodutsent kellele Johannes oma sõnu näitas, esitles laulusõnu kui enda  loomingut ning ei maini loomingus Johannese osalust  kuskil. Johannes selle peale andis asja kohtusse 
ning ka võitis. Johannesele hüvitati kokku 20 000.- krooni autoriõiguse rikkumise ja moraalse kahju  tekitamise eest. Kõrvalprobleem B Rasket haigust põdev Johannese ema lõhestab perekonda. Johannese ema, kes on lõhkunud terve perekonna, sest kannatab skisofreenia all. Ema oli hullumeelne, karjus, vaevles hüsteeriahoogudes, nuttis ning kõikvõimalikul moel ei lasknud Johannesel oma elu  elada. Johannes ei tahtnud enam seda elu, mis tal on. Ta oli valmis endale kätt külge panema, kuid  viimasel hetkel mõtles ümber. Kõrvalprobleem C Johannesele käib uus kodutööde koormus üle jõu. Pealinna eliitkooli õppima tulles polnud Johannes valmis nii suureks koormuseks. Kõik kodutööd olid  uues koolis kordades raskemad ja iga päevaga kuhjus aina kodutöid juurde. Johannes kutsuti kooli  direktsiooni põhjuseta puudumiste ja halva õpitulemuste pärast, kus talle selgitati, et ta kõnnib koolis  väga õhuksel jääl.  5. 1) Kool on selles mõttes hea leiutis, et pikendab meie noorusaega. Teate seda ütlust, et kui on lõbus,  siis aeg lendab? Kool välistab juba oma loomusega üldjuhul igasuguse lõbu, seega hakkab aeg venima  ja noorus tundub pikem.

2) Ma tahan täpiks muutuda. Millekski väiksemaks kui täpiks. (lk 114)

3) Asju tuleb teha kirega. 6. a) Loetle tegelased tähtsuse järgi, lisa lühiselgitus pea- ja kõrvaltegelaste kohta: Peategelane:   Johannes Tamm Johannes on heatahtlik 17 aastane poiss Lasnamäelt, kes üritab kõike võtta läbi huumori. Kodune  olukord on tal väga keeruline, sest elab koos emaga kes on skisofreenik.  Üritades oma eluga midagi  ette võtta, kolib Tallinnasse ja asub õppima eliitkooli ridadesse. Kõrvaltegelased:
Johannese ema Johannese ema töötas enda ettevõttes, kuni raske haigus muutis selle võimatuks. Tema haigus peletas  eemale Johannese õe Kreete ja ka pereisa. Johannes on ainuke, kes on emale toeks. Ragnar Leho Ragnar Leho on Eesti tüdrukutebändi Neon Brides mänedzer ja produtsent. Leho varastas Johanneselt  laulusõnad, mida ta kasutas enda laulus. Laul sai kuulsaks üle Euroopa, ning Johannes kaebas ta selle  eest kohtusse. Riina Johannes klassiõde eliitkoolis. Tema ei lasknud ennast kõigutada juttudest, mis käisid Johannese  kohta.  Usub, et Johannes on hea inimene. Temast saab ka Johannese tüdruksõber. Liisa Liisa on klassivanem  ja tema jaoks on kõige tähtsam, et teda austataks. Tema sõbranna Kristiina õppis ennem Johannesega  Noarootsi koolis. Zaiid Zaiid on lapsest peale olnud Johannese tuttav lasnamäe tänavatel.  Kuna  tema isa kuulub  kuritegelikku grupeeringusse  on tal Lasnamäe tänavatel  omasuguste pättide hulgas rohkelt võimu. Paula Arvab, et Johannes sai kooli läbi tutvuste ja eliitkooli ta ei sobi. Klassi ülbik, kes üritab igal võimalikul hetkel Johannest maha teha. Episoodilised tegelased: Õpetaja Irina, Esko , Bert,  b)  Peategelane Johannes Tamm oli 17 aastane Tallinnast, Lasnamäelt pärit nooruk. Tema kujunemisel oli tema elukoht ja vanemad, eriti ema väga olulised. Johannes oli suure vastutustundega poiss, kes tihti  võttis endale kanda suuremaid koormaid kui isegi täiskasvanud inimesed võimelised on. Ei suutnud  psüühiliselt haige ema kõrvale jääda õed, vennad ega isegi pereisa, aga Johannes leidis endas selleks  jõudu ja jaksu. See tekitas temas suuri sisemisi konflikte. Ühel pool teadmine, et omasid ei jäeta raskes olukorras, teisalt teadmine, et ema hullus ja psühhoos hävitab ka tema noore elu. Kindlasti on  Johannes edasipürgiv oma elus. Oskab häid võimalusi näha ja enda jaoks ära kasutada. Saades aru, et 
Roosta gümnaasiumis ta midagi kasuliku kaasa ei saa, otsustas ta minna pealinna eliitkooli, teades  väga hästi, et sinna sisse saamine on väga raske. Vaatamata sellele, et ta  oli koolipoiss läks ta ise otse  rääkima kooli direktoriga, et ta võetaks vastu sinna kooli. Johannes on väga hea jutuga, sihikindel,  suhtlemisel kartmatu ja kui ta on endale eesmärgi võtnud, siis ei lase ta ennast häirida takistustest, vaid leiab ainult võimalusi unistuste täide viimiseks.  Käitumiselt oli ta aus, ei lasknud ennast alandada,  kuigi tal võis olla hingeliselt väga valus. Kunagi ei laskunud ta oma norijate tasemele. Ka oli tema  jaoks arusaamatu kambavaim, kus klassikaaslased ühiselt teda hukka mõistsid süüvimata tegelikesse  faktidesse. Vaatamata sellele, et ta alustas oma kooliteed Lasnamäe getokoolist, millel oli isegi  omasuguste seas halb maine ja kus seltskond oli kõike muud kui õppimist ja head käitumist  innustav  ning kodune olukord ja vanemate toe puudumine võinuks temast vormida samasuguse tüübi nagu ta  “sõbrad” Lasnamäelt, suutis ta ikka alati leida endas jõudu ja võimalusi, et elult rohkem tahta ja saada. Temas oli arenenud tugev õiglustunne ja kindlasti ei olnud ta poiss kes lasknuks endast n.ö. üle sõita.  Kui ta avastas, et tema looming on varastatud, ei jätnud ta seda asja sinnapaika ega lasknud kohutada  ennast kuulsa muusikaprodutsendi ähvardustest. Johannese perekonna nimi Tamm sümboliseerib hästi teda ennast. Tugev, murdumatu. c) Tegelase suhe loo jutustajaga Autor esitab tegelast mina vormis. Tegelase siseelu on lugeja ees saladusteta, kohati valusalt-ausalt  esitatud. Autori esitatud faktid peategelasest, ellusuhtumine, iseloom annavad küllaltkti ülevaatliku  koondportree peategelasest Johannes Tammest.  Lugeja esmakohtumine peategelasega leiab aset sündmuste kulminatsioonis, siis kui peategelane on  jõudnud omadega nullpunkti, kus Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad. d) Tegelase suhe iseendaga  Johannese enesehinnang on positiivne, aga mitte eneseimetlev. Ta teab, et ta saab enda asjadega ja  ette tulevate olukordadega hakkama olgu need nii rasked kui tahes. Ta hoolib kõigist oma lähedastest  ja suhtub teistesse samamoodi nagu nemad suhtuvad temasse. Kui kellegi hoiak temasse on  negatiivne, suhtub ta vastu pigem neutraalselt ignoreerides teise käitumist. Kui aga suhtutakse temasse hästi peegeldab ta sama tagasi. Näiteks kui keegi tema tuttavatest oli  rahaliselt hädas, aitas ta neid   ikkagi, teades et ei pruugi seda raha kunagi tagasi saada. Ta ei näinud endast kunagi ohvrit, pigem  raskeid olukordi mida on vaja lahendada ükskõik kui raske see antud momendil on. Peategelane  analüüsib ennast enda mõtetes pidevalt. Näiteks peale  Rootsi gümnaasiumi direktoriga vestlust oli ta  väga rahul, kui kerge oli tal olnud võita kooli direktori usaldus ainult rääkides,  isegi ilma  klassitunnistust näitamata.  Samas heitis ta endale ette, kui oli teinud ebaõnnestunud nalju  klassikaaslastele, sest kartis ,et saab sellest külge veidriku maine.
Johannese suhe minevikuga on miski, mida analüüsides leiab ta, et ta peab muutma oma olevikku, et  tulevik oleks parem, sest minevik on miski millest ta tahab välja rabeleda. Kindlasti ei olnud ta rahul  oma kooliga minevikust, mida ta ise kutsus getokooliks ja ta teeb selle nimel kõik, et saada paremasse  kooli. Ta sai aru, et kui tas suhtleb edasi ainult kaaslastega minevikust, siis on ka tulevik samasugune.  Seega üritas Johannes leida endale uusi tutvusi ja suhteid. Kuigi tal polnud kindlat eesmärki kelleks  tulevikus saada, püüdis ta oma igapäevaseid tegemisi teha võimalikult hästi, sest ta sai aru, et iga hästi  tehtud tegevus kindlustab talle parema tuleviku. e) Tegelase suhe teiste tegelastega Johannes on suhteliselt hea inimeste tundja ja hea kuulaja, ka on ta empaatiline. Ta ei suhtu  inimestesse nende välimuse järgi, vaid hoopis hindab nende ellusuhtumist, edasipüüdlikust,  sõbralikust, huumorisoont, sõnapidamist. See vastu tema klassikaaslased suhtusid tema mineviku  pärast temasse põlastavalt, kuigi ajapikku see muutus, sest Johannes suutis ennast klassikaaslastele  tõestada toreda, vaimuka kaaslasena. Üldiselt jätab Johannes endast muheda, sportliku ja hea  huumurisoonega kaaslase mulje. Tegelast vaadatakse mina vaatepunktist. f) Tegelase suhe ümbritseva maailmaga Johannes suhtub ümbritsevasse maailma realistlikult, ta saab väga hästi aru kes tahavad talle head ja  kes halba. Alati raskes olukorras sisendab ta endale, mis on tal väga hästi. Ta näeb igas olukorras  võimalust oma soovid täide viia ja tegutseb selle nimel.  g) Hinnang teosele Nullpunkt oli väga õpetlik ja inspireeriv. Minu hinnangul oli see kõige huvitavam ja kaasahaaravam  raamat mida olen enda elu jooksul lugenud. Ma küll ei oska ennast seostada Johannesega, kuid  mõistan tema probleeme täielikult, mis on välja toodud teoses. Usun, et kõik tänapäevanoored oskavad ennast samastada vähemalt ühe probleemiga, mida Johannes pidi läbi elama. Oleks see siis lähedase  inimese kaotus, probleemid kodus või armuvalu. Teose juures ei saa ma aru, miks Johannes, ennast  lõpuks muudab selliseks, et saada oma klassikaaslaste heakskiit. Igal inimesel peaks siin ühiskonnas  olema oma koht ja mitte muutma ennast, et teistele olla meele järgi.