C Mina ehitan endale ka maja! A (käed puusal, uhkustades): Mina teen õlgedest! (toob välja kaks peotäit õlgi ja hoiab neid pea kohal) Teised vangutavad päid. B: Mina teen okstest! (võtab oksad pea kohale) C: Mina teen tellistest! Minu maja saab alles homme valmis! (toob näit. tooli ja poeb selle taha) Hunt (hiilib lavale, näitab küüsi): Tere! Mina olen kuri hunt! (patsutab kõhule) Mul on põrsaisu! (läheneb õlgedest majale) Kop-kop! Uks tee lahti! Muidu puhun maja lõhki! A: (nutuselt) : Ei puhu! Hunt: Jah, puhun! (kallutab end tahapoole, tõmbab õhku sisse ja puhub maja poole) A (laseb õled kukkuda, kiljub ja jookseb kõrvalmajja) Hunt (läheb okstest maja juurde): Kop-kop, uks tee lahti! Muidu puhun maja lõhki! A ja B: Ei puhu! Hunt: Jah, puhun! (puhubki) Kõik kordub tellistest maja juures: Hunt puhub 3-4 korda, siis jääb pead kratsima. Hunt: siis lähen korstnast! A, B (nutuselt): Oi, ta läheb korstnast! C: Las läheb! Tehke tuli kaminasse
,,Kummitus või loll nali ?" Elas kord tüdruk nimega Marta. Ta oli 12 aastane ja elas Tallinnas. Ühel päeval läksid nad sõprannadega nö telkima sõbranna aeda, umbes kell pool kaksteist öösel kuulis ta et keegi hüppas üle nende aia, kui ta välja vaatas polnud seal kedagi. Siis umbes 5 minuti pärast kuulsid nad kuidas keegi naine ümises nende telgi taga vaikselt ja nutuselt. Poole tunni pärast jäi üks sõbrannadest magama. Marta ja veel üks teine sõbranna jäid veel ärkvele. Äkki tundsid nad kuidas keegi kõnnib telgi juurde ja pani enda jalad nende pea juurde. Nad olid 15 min täiesti vait ja värisesid, Marta hoidis ennast kõvasti vastu maad kui võimalik. Lõpuks oli kell pool kaks kui nad maha rahunesid ja vait jäid. Järgmisel päeval rääkisid nad selle loo klassikaaslastele, kõik klassikaaslased arvasid et nad valetavad. Varsti
Isiklik rekord ning korralik üldkoht tulid juba boonusena. Kolmandal tiitlivõistlusel osalenud Raja tegutsemises oli rohkem kindlust, ent samas on õppimisruumi veel küllaga. Kaia Kanepi, tennise kaheksandikfinalist. Enne olümpiat oli Kanepi vormist raske midagi arvata, kuna Eesti esireket polnud pimesooleoperatsiooni tõttu viis nädalat ühtki võistlusmängu mänginud. Kuigi Kanepi serv kippus vahepealse pausi tõttu kõikuma, näitas ta südikat mängu ja tõi muidu eestlastele nutuselt alanud olümpiale ka rõõmuhetki. Rein Taaramäe, jalgratta eraldistardist sõidu 17., grupisõidu 48. Eraldistardist sõit on ränk ala, kus poisikestel pole kõrgele kohale asja. Kuid Taaramäe tõestas, et suudab juba praegu kannatada ning mägisel teel paljudest vanadest kaladest kiiremini liikuda. Seejuures ei maksa unustada, et 21-aastane Taaramäe oli eraldistardiga sõidus ülekaalukalt noorim osaleja. Märt Israel, kettaheite 14.Kahtlemata on Israel tänavu tublisti arenenud, ent
oksjonikuulutuse väravaposti külge ja luges Jürkale sõnad peale, et müüa, tappa loomi ei tohi. Jürka lausu, et keegi siin kandis luegeda ei oska, et pole mõttet pabeilipakal postimküljes aga ametnik oskamata midagi targemat vastada lausu küll keegi kes oskab tuleb. Peale seda jätkus tavaline töö kuni ühel päeval Jürka mõistmatuseks tulid Ants, naabrimees ja hulk võõraid ja hakakasid ta loomadega äritsema mille lõpus jäi Jürkale vaid kaks lammast, kukk ja kana. Kui Riia nutuselt päris miks nende loomad ära viiakse vastas Jürka, kuna Mall käis käed põlle all. Kuid üldist seisu vaadates oli Jürka sesi siiski elatav ja parem kui algus aastatel kui nad Lisetega siia põrgust tulid. Aga siis, saatuslikul päeval tuli Ant skoos naabrimehe ja tunnistajaga ja lõi Jürka välja Pörgupõhalt ja kustsus veel viimast korda enda juurde lihtsast oma vanadusaastaid veetma aga Jürka keeldus ja kui Ants selgks tegi, et temal pole enak kasulik Jürkaga
armasta?» «Ma ei tea isegi,» kostis Agnes mõtes. «Mis jutt see nü ud jäle on: sa ei tea isegi? Eks sa ole minu ki-kihlatud pruut! Sa pead mind armastama. Hans von Risbiter ei lase ennast mitte narrida, kas kuuled?» Viimased sõad kõasid nii ävardavalt, et Agnes võ orastades ües vaatas. 249 «Teie olete joobnud, junkur,» üles ta kergesti punastades. «Laske mu käi lahti!» Risbiter ei lasknud kät mitte lahti, vaid langes korraga prantsatades neiu ette põvili maha ja üles nutuselt: «Oh, ma olen üs õnetu inimene, kõk on minu vastu! Anna andeks, pai kulla Agnes, kui sind pahandasin, aga mu hing on täs, ma ei võ seda enam kannatada. See pagana Delvig kihvtitab minu elu äa oma pilkamise ja valetamisega. Ma olen tema ees nagu rumal poiss, jäespüs, lorukapukas. Üle, Agnes, kas sa usud seda, mis tema minu peale luiskab?» «Täini ei uskunud ma seda mitte,» üles Agnes tõiselt. «Äa usu teda, Agnes! Tema on minu peale hirmus kade ja pü uab mind laimuga mustata.
vana tuttavat kõla. See oli väga karm saatus, kuid see oli talle peale sunnitud; et ta oli välja külma maailma aetud, siis pidi ta alistuma, kuid ta andestas neile. Nuuksed muutusid nüüd valjemaks ja sagedamaks. Just sel hetkel kohtas ta oma hinge vandekaaslast Joe Harperit, kalgi pilguga silmis ja nähtavasti suure ning sünge otsusega südames. Ilmselt oli siin «kaks hinge üheainsa mõttega». Tom äigas varrukaga üle silmade ja hakkas nutuselt seletama midagi otsusest põgeneda kõdust, kus teda kõneldi karmilt ning osavõtmatult, välja suurde maailma ja mitte kunagi «enam tagasi tulla. Lõpuks avaldas ta lootust, et Joe teda ei unusta. Kuid selgus, et just samasugust soovi oli Joe kavatsenud avaldada Tomile ja et ta oli teda sel eesmärgil otsima tulnud. Erna oli peksnud teda sellepärast, et ta pidi olema mingisuguse kreemi ära joonud, mida ta polnud üldse maitsnud ja millest ta midagi ei teadnud; oli selge,
annaabi.ee 
