Õpetajad ei peaks enam nii suurt vaeva nägema hea esitluse koostamiseks või mõne õpetliku pildi või video otsimiseks. Muidugi on e-õpikutel ja miinused, kuid neid on vähem kui plusse. Näiteks, kui igapäev mitu tundi järjest vaadata nutiseadme ekraani, see rikub märgatavalt rohkem silmi, kui õpikust lugedes. Kahjuks on ka olemas oht, et õpilased hakkavad vähem suhtlema ja see on niigi suur problem tänases ühiskonnas. Enamus on pidevalt oma nutiseadmetes kinni, harjudes nii ära, et silmast- silma suhtlemine muutub ebamugavaks ja raskeks ning nõuab rohkem julgust. Mina arvan, et igati kergem oleks koolidel osta üks tahvelarvuti igale õpilasele, kui sadu võib olla isegi tuhandeid õpikuid. E-õpikud kergendavad küll koolikotte ja mõningal määral ka rahakotte, kuid nutiseadmed on vähem vastupidavamad ja suurem võimalus on neid katki teha, kui tavalisi õpikuid. Siiamaani on koolid, kes
Nutisõltuvus Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased! 21.sajand on nutiajastu. Me oleme harjunud igapäevaselt veetma üpris suure osa oma ajast nutiseadmetes ja see probleem ei puutu ainult noori. Võin näiteks tuua oma enda ema, iga jumala päev pean kuulama monoloogi teemal "nutisõltuvus", samas kui esimene asi mille ema diivanile maha istudes kätte võtab on just nimelt nutitelefon. Tema küll ajab kõik töö ja muu tähtsa kaela, kuid kas õhtul kell 8, diivanile maha istudes tööpäev mitte läbi ei peaks olema? Tegemist on nutisõltuvusega, lihtsalt Facebooki asendab Gmail. Samuti kas pole mitte paljud vanemad oma suures ajapuuduses,
kõiksugu vidinad, mille me ühe hetkel ära viskame. Me saaksime kõik koos pingutada ja aidata sellel lõppeda, aga maailm areneb igatpidi nii kiiresti, et kogu aeg tekivad peale vaid uued ja uued asjad, mida soovime endale soetada. Need teevad meie elu küll lihtsamaks, aga tänu nende tohutule arengule viimase 5 aasta jooksul on paljud meist langenud nii öelda sõltuvusse. Paljud ei ela enam reaalsuses, vaid istuvad ainult oma nutiseadmetes ja seetõttu tundub, et pidevalt peab olema järjest parem tehnika, et ajaga kaasas käia. Lisaks elektroonikale on meie maailmas liigselt prügi tekitavaid asju nagu plastkotid, riided, mänguasjad, pakendid jne. Praegusel hetkel pannakse enamus kaupade ümber kilekotid või plastkarbid, et kaup oleks puhas ja säiliks. Samas tekib pakendeid aina juurde ja juurde ning mida rohkem meil neid üle jääb, seda rohkem viskame neid ära. Sellega me rikume loodust ja enda tervist, kuna osa
Infoajastu suureks plussiks on see, et see lihtsustab igapäeva toiminguid. Näiteks voodist tõusmata saab internetis riideid osta, teha pangaülekandeid või oma töötoiminguid teostada. See kõik on positiive, sest inimesed säästavad oma energiat ja aega ning ei pea siblimima nii palju erinevate asutuste vahelt. Veelgi tähtsamaks teeb asja see, et neid toiminguid saab teha ka ise välismaal olles, mis mõned aastad tagasi oli mõeldamatu. Ja seda kõike vaid mõne nupuvajutusega nutiseadmetes. Teiseks plussiks on lihtsamad ja kiiremad kommunikatsiooni võimalused tehnoloogia arengu käigus. Inimesed saavad saata sõnumeid, faile, pilte, videosi ja palju muud oma telefoni rakenduste abil. Pealekauba saab tasuta helistada kõikide sõpradega nii kodumaal kui ka välismaal. Näiteks rakenduse Skype kaudu saavad inimesed ühenduses olla kasvõi teisel pool maailma olles ning helistada ja teha videokõne täiesti tasuta. See on infoajastu üks
kooliskäimise mugavamaks. E-õpikut peaks saama kasutada ka läbi arvuti, et e- õpiku puudumisel oleks materjal kättesaadav ja koheselt olemas. Nagu tänapäeva ühiskonnast näha, siis kaasab õpilasi igasugune tehniline vidin, mis teeb häält, näitab pilti ja mida saab oma sõrmega juhtuda - ehk mis oleks puutetundlik. E-õpiku üks plusspooli olekski õpilaste huvi selle ning ka loodetavasti selles peituva informatsiooni vastu. Kui nutiseadmetes sobib mängida, siis miks mitte ka sealt õppida? Samas kahjustab igasugune ekraani pidevalt vaatamine silmi ning segab ajutegevust. Samuti, kui õpilastel kaob täielikult ära käsitsi kirjutamine, siis nende käelised oskused hääbuvad ning käekiri muutub peagi loetamatuks. Kuid seda ainult juhul, kui võetakse kasutusele ka töövihikute ja vihikute asemel näiteks e-vihikud. Kuigi see tundub praegu vägagi ebatõenäoline, siis kümne aasta pärast võib see olla
värsse; joosta terve miil, et tulekahju näha, ning oodata päev otsa teatris, et aplodeerida "Hernanile"." Sellest tsitaadist saaks teha terve referaadi ja panna pealkirjaks noored ja liikumine. Kui kuuleme sõna liikumine mõtleme kohe jooksmise ja jõusaali peale kas pole? Kuid kas tõesti on liikumine ainult see või on ta midagi enamat? Kui rääkida füüsilisest liikumisest, siis leian, et on vale öelda "noored liiguvad liiga vähe" või "noorte elu on nüüd nutiseadmetes". Muidugi leidub ka neid, kes istuvad kogu oma vaba aja arvutis, kuid mina leian, et enamus Eesti noori on energilised, liikuvad inimesed, kes vahest küll liiguvad sihitult, kuid aeg-ajalt on ka "liikumis suuni" nii palju, et raske valida, kust alustada. Selline arvamus on tekkinud mul elust enesest, mitte ajalehtedest lugedes või vanemate inimeste jutte kuulates vaid näen ise, kui palju tegelikult noored liigutavad ja üritavad
Androidil on ,,multitasking" ehk saab samal ajal kasutada mitut erinevat rakendust, ilma et eelneva sulged. Rakendusi ei pea eraldi kuskilt allalaadima, enamus rakendused on kättesaadavad Android Marketist. Uusim versioon on 5. Erinevad Android versioonid kujundatakse just telefonile sobilikuks, selle tõttu võivad samad versioonid erinevates telefonides näha välja erinevad, kuid tegelikult on samad. Androidi kasutatakse väga paljudes seadmetes, tahvelarvutites, nutiseadmetes ja uusim seade on AndroidTV. Windows Mobile OS on Microsofti poolt toodetud operatsioonisüsteem, mis on mõeldud tahvelarvutitesse, nutitelefonidesse ja pihuarvutitesse. Selle operatsioonisüsteemi suureks plussiks on see, et see ühildub täielikult teiste Windowsi seadmetega. Uuemate versioonidega on võimalik täielikult siduda kasutajapõhiselt oma tahvelarvuti, nutitelefon, sülearvuti ja lauaarvuti. Kõik kontaktid, pildid, isikupärastamine kajastub igas seadmes
Kuna meie silmad on loomulikult kujunenud nii, et nad püüavad liikumist, siis on liikumise joonistamine perfektne vahend kasutajate tähelepanu püüdmiseks. Kuuendaks on kerimise animatsioon. Sujuv kerimine baseerub animatsioonil ning annab kasutajale suurema kontrolli kerimise tempo ja sujuvuse üle. Seitsmendaks tehnikaks on lihtsad videod ja animeeritud taustad. Need lisavad veebilehele juurde nähtavust, kuid tuleks kasutada mõõdukalt, et see kasutajaid häirima ei hakkaks. Tänu nutiseadmetes interneti kasutamisele on viimastel aastatel saanud väga populaarseks trendiks responsiivne disain. Praegusel hetkel võib täie kindlusega öelda, et kohalduv disain ei kao niipea mitte kuhugi. Tegemist on ettevõtetele lihtsa ja odava viisiga ehitada endile mobiilisõbralik ja täisfunktsionaalne veebileht. Võib öelda, et responsiivsus ei ole enam nii palju trend, kui on hoopis hea tava. Pole kahtlustki, et responsiivne disain on väga kasulik ja
leidma üldistavaid sõnu (kahvel, kauss, tass = nõud). j) kirjaoskuse arengu toetamiseks tutvusta lapsele häälikuid ja tähti (kuula, kas sõnas kostab A: EMA? millise tähega algab sinu nimi?). k) innusta last leidma enesele eakohast tegevust, soodusta fantaasiat ja loovust arendavaid tegevusi ning lapse initsiatiivi, tunnusta last. l) jälgi ja korralda lapse tegevust nutikeskkonnas, piira nutiseadmetes olemise aega. Sotsiaalsete oskustena käsitletakse lapse oskusi suhelda ümbritsevate inimestega, nii eakaaslaste kui täiskasvanutega, nii tuttavate kui võõrastega. Siin on olulised: a) soov olla kontaktis, oskus kontakti algatada ja seda hoida ning oskus väljendada enda seisukohti; b) oskus saada aru teiste inimeste emotsioonidest, mõista nende käitumise motiive ja aktsepteerida enda omadest erinevaid seisukohti; c) valmisolek ja oskus lahendada erimeelsusi;
....................................................................................................7 Kasutatud allikad:.......................................................................................................................8 2 Mis on lunavara? Lunavara on üks pahavara alaliik loodud petturite poolt, mis krüpteerib või lukustab arvutis kasutaja faile, tänapäeval on võimalik seda teha ka nutiseadmetes, ja nende taastamiseks nõutakse seadme kasutajalt lunaraha. Sageli nõutakse maksmist virtuaalses krüptorahas BitCoin, kuna krüptovaluuta liikumist pole võimalik jälgida, kuid lunaraha tasumine ei garanteeri failide lahti krüpteerimist.(1) Lunavara levib nii e-mailide ja nendes sisaldavates manuste, veebilehtede kui ka tundmatute mälupulkade kaudu, mis on nakatatud selle pahavaraga. Kui lunavara aktiveerub arvutis siis on vähe, mida saab selle vastu teha
muutunud ja milline on prognoos järgnevateks aastateks. Printmeedia on kõige suuremas languses. Turundus on muutunud, kuna meediatarbimine on mitut tegevust üheaegselt hõlmav tegevus. Televiisori vaatamise ajal vaadatakse ka arvutit ja aina rohkem telefoni ning mobiilseadmeid. Interneti kasutamine mobiiltelefonis kasvab jõudsalt, mida on võimaldanud viimaste aastate tehnoloogilised arendused. Nutiseadmete omanikke on järjest suurem osa internetikasutajatest ning see teeb nutiseadmetes turundamise atraktiivseks ja vajalikuks. Loomulikult nõuab see omakorda investeeringuid ettevõtetelt, et muuta oma reklaam nutiseadmetes näitamiseks sobilikuks. Kasutajasõbralikkus on tänapäeva info ülekülluses hädavajalik. Inimesed ei võta vaevaks tarbida midagi, mis on ebamugav, kui pakutakse samal ajal ka mugavamat moodust. Võidab see, kes kiiremini ja mugavamalt inimesteni jõuab.
annaabi.ee 
