Teatrietenduse analüüs ''Meri ja Orav'' Vaatasime Andrus Kivirähki teatrietendust ''Meri ja Orav''. Selles etenduses tuleb kõige enam välja just see, milline oli elu Eestis 90-ndatel aastatel. Etenduse tegevustik on järgi tehtud raamatust ''Ivan Orava mälestused''. Osades mängisid Egon Nuter ja Andrus Vaarik. Nuter mängis Lennart Meri rolli ning Vaarik mängis Ivan Orava rolli. Oli ka kolmas tegelane, Arnold Rüütel, kuid teda etenduse jooksul näha polnud. Nii Nuter kui ka Vaarik said oma rollide etendamisega suurepäraselt hakkama, sest nii välimuselt kui ka kehahoiakult olid mõlemad tegelaskujudega väga sarnased. Andrus Vaariku roll etendas rohkem huumorit, seega meeldis mulle tema roll rohkem. Arvan, et selline
Flora Christine Daeé Nele-Liis Vaiksoo Hanna-Liina Võsa Fleure Gerard Carriere Meribel Müürsepp Tõnis Mägi Florence krahv de Chandon Tanja Mihhailova Mikk Saar noor Erik La Carlotta Heldur Harry Põlda Kaire Vilgats ooperidiiva Alain Cholet Anneli Pilpak Andrus Vaarik Peale osatäitjate tegid kaasa inspektor Ledoux veel suur muusikakoor, tantsijad Egon Nuter ning XXI Sajandi Orkester Erki Pehki dirigeerimisel. Jean-Claude Peeter Veltmann
lavastajaks oli tema vend Üllar Saaremäe. Paljukiidetud lavastaja Trass oli näidendi hästi lavale toonud. Näidendi põhieesmärgiks oli panna vaatajaskond mõtlema armastuse olemuse üle erinevatest vaatenurkadest ja tuua publikuni sotsiaalsed probleemid, mis leiavad aset ka tänapäeva ühiskonnas. Osatäitjateks olid Maarja Jakobson, Hannes Prikk, Evald Aavik, Piret Rauk, Kärt Reemann ja Egon Nuter. Antud näidendis tundus mulle osatäitjate töö olevat lihtne, kuid ma ei kahtle näitlejate professionaalsuses. Väga hea näitleja mulje jättis mulle Evald Aavik, kes sobis suurepäraselt tema kehastatud isiksusse. Häirivaks teguriks kujunes mulle Hannes Priki näideldatav isiksus, kes ostus liiga nõrgaks ja tundeliseks tegelaskujuks. Etenduse ,,Ma armastasin sakslast" kunstnik oli Inga Vares. Lava kunstlik lähenemine
Filmi kõige suurim häda ongi selles et kui ei keskendu filmile siis ei saa filmi mõttele pihta. Kuid ma mõistsin, et Toomas Nipernaadi rändab mõõda ilma ringi otsides tõelisi ideid raamatule, midagi, mis on reaalne. Selle asemel , et asju välja mõelda. Kuid põhiline on, et meil kõigil on oma tee käija, ja seal on nii head kui halba. Toomas Nipernaadi –Tõnu Kark Milla – Viire Valdma Peetrus – Paul Poom Paulus – Egon Nuter Joonatan – Margus Oopkaup Ello – Katrin Kohv Tralla – Aire Koop Kati – Vilma Luik Jaak Lõoke – Ilmar Tammur Jaan Lõoke – Ain Lutsepp Sulane – Oskar Liigand Maret – Rita Raave Inriid – Kaie Mihkelso Jaanus Roog – Jaan Rekkor
Muusikaelamuse retsensioon muusikaõpetuses. Käisin 17.novembril 2007 Tallinna Linnahallis Gaston Leroux` romaanil põhinevat ,,Ooperifantoomi" vaatamas. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Chalice ja Tõnis Mägi. Tuntud nimedest osalesid veel Mikk Saar, Nele-Liis Vaiksoo, Andrus Vaarik, Kaire Vilgats, Egon Nuter, Meribel Müürsepp ja Tanja Mihhailova. Õhkkond muusikali eel Linnahallis oli pidulik, väljapeetud ja inimesi oli kohale tulnud palju. Minu ootused muusikalile olid kõrged ning selle avamäng ainult suurendas seda. Loo sisu oli romantiline: Christine ( Hanna-Liina Võsa), imeilusa lauluhäälega tüdruk armastas laulda ning ooperimaja suursponsor krahv de Chandon (Mikk Saar) saatis ta enda sõbra,
laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Tunnustused Aastal 1955 ja 1964 pälvis Henrik Visnapuu kirjandusauhinna 20. novembril 2006 esietendus KUMU-s lavastus "Under", mis valmis luuletaja kirjade, päevikute ja mälestuste põhjal. Teatritüki lavastas Merle Karusoo ja Raimo Pass. OsadesKatrin Saukas (Marie Under), Ago-Endrik Kerge, Raivo Trass, Sten Zupping ja Egon Nuter. Roosikasvataja Mart Ojasalu on aretanud roosisordi `Marie Under`, mida esitleti 17. juulil 2009 Tallinna Botaanikaaias. Aastast 2008 annab kultuuriministeerium välja Mari e Underi nimelist stipendiumi, millega toetatakse üliõpilaste tööd eesti kirjanduse uurimisel. Luulekogud 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913 1918 – SININE PURI
Luuletusi 1923–1927 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Marie Under on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Underi ja Adsoni hauakivi MUUD 20. novembril 2006 esietendus KUMU-s lavastus "Under", mis valmis luuletaja kirjade, päevikute ja mälestuste põhjal. Teatritüki lavastas Merle Karusoo ja Raimo Pass. Osades Katrin Saukas (Marie Under), Ago-Endrik Kerge, Raivo Trass, Sten Zupping ja Egon Nuter. Roosikasvataja Mart Ojasalu on aretanud roosisordi `Marie Under`, mida esitleti 17. juulil 2009 Tallinna Botaanikaaias. Aastast 2008 annab kultuuriministeerium välja Marie Underi nimelist stipendiumi, millega toetatakse üliõpilaste tööd eesti kirjanduse uurimisel. Kumu
Nipernaadi 1983.aastal valminud ,,Nipernaadi" põhineb August Gailiti romaanil ,,Toomas Nipernaadi". Filmi stsenaariumi kirjutas Juhan Viiding. ,,Nipernaadi" on lugu loovisiksusest, kunstnikust, kes püüab väljuda argipäevasest rutiinist ja üritab põgeneda iseenda eest uute olukordade abil ja kaudu, proovides ja nautides oma võimeid fantaasiates, mängulises tegevuses, mängult-armastuses. Osades: Tõnu Kark (Toomas Nipernaadi), Milla (Viire Valdma), Peetrus (Paul), Egon Nuter (Paulus), Margus Oopkaup (Joonatan), Katrin Kohv (Ello), Ain Lutsepp (Jaan Lõoke) jpt. Toomas Nipernaadi rändab mööda maad. Ta otsib kontakte, publikut, loodust ja iseennast. Oma rännakul esineb ta kord kellegi suguslasena, kord on ta muinasteadlane, kalur, talumees. Nipernaadi imetleb naisi ja loodust, püüab neid mõista ja tunda. Ta tajub ängistust, mida toovad kaasa ilusad sõnad ja puuduvad teod, mängleva kergusega loodud suhted muutuvad lõpuks koormaks ja ta põgeneb
annaabi.ee 
