Jää nüüd ilusti maga. Peedu : (Ohkab )head ööd ! Peedu isa: Ilusaid unenägusid! (Isa lahkub peedu juurest ning läheb elutuppa.Samal ajal paneb Peedu silmad kinni ja uinub.Elutoas istuvad vanaisa,vanaema ja ema) Ema : Mis see Peedu jälle rääkis ? Ammuks ta igatses kassipoega.,nüüd juba väikest venda.Ega ikka kõike ei saa, mida laps tahab! Isa: Ei tea jah ,mis tema väikeses peas küll toimub. Vanaema: Küll tänapäeval need lapsed on ikka kärsitud .Nuruvad ja nuruvad aga kõike võimatut ja enne ei lõpeta, kui asi käes on.Kombeid peaks lapsele õpetama. Vanaisa:Ehk peaksin homme metsast vitsa tooma.Paneb lapsele aru pähe. Ema : Mis te nüüd ajate pada juttu? Peedu on hea poiss,ei ole temale vaja triibulisi ühtigi teha.Head lapsed kasvavad ka vitsata. Vanaisa: Aga kõige paremad põngerjad sirguvad siiski koos vemblaga. Ema: Aitab nüüd sellest jutust nüüd.Tuleb loota ,et see jõmpsikad mõne lollusega hakkama ei saa
Versin, õdede ümber umbsõlmi, jääb kurb ja rusuv milleks Natalja tunne. kannatame..." Prozorov ,,KIRSIAED" Ranevskaja, üks mõisa valdajaid, on Ilusa eluni jääb Üliõpilane pärisorjuse pooldaja, kuid siiski helduse ja vaid üks samm, ja Trofimov, headuse kehastus. Armuke aga kooris ta kui inimene seda Ranevskaja, paljaks, juhuslikud inimesed nuruvad temalt nüüd ei astu, siis Gajev, kopika. Lopahhin on teistsuguse eluhoiaku pole see üksnes Lopahhin, kehastaja. Tema korraldusel raiutakse tema õnnetus, Anja kirsiaed maha, ehitatakse suvilad. Teda vaid ka süü tõmbab Ranevskaja poole. Tulevikumotiivi passiivsus ja kannavad Trofimov ja Anja(Ranevskaja eluargus. tütar)
Sipelgapesad koosnevad suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest. Mõned sipelgaliigid on elama asunud erilistesse taimedesse, mis ongi kohastunud sipelgatele eluaseme pakkumiseks, andes neile oma õõnsa kambrilise ehitusega nii peavarju kui ka toitu. Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid. Enamik neist toitub vaid kõdunevast pesamaterjalist ja sipelgate jäätmetest. Mõned aga nuruvad toitu sipelgatelt endilt. Vastutasuks pakuvad nad sipelgatele spetsiaalsetest näärmetest eritatavatnõret, mida sipelgad meelsasti lakuvad. Selliseid "kaasüürnikke" võtavad sipelgad kaasa ka uude kohta kolides. Mõned sipelgapesade asukad võivad olla ka perele kahjulikud. Nii näiteks eritavad mitmed lühitiiblased sipelgaid purjupanevaid aineid ning toituvad ise sipelgate munadest ja vastsetest, põhjustades vahel tervete perede hukkumist.
Et kuklased söövad ka kahjurputukaid, on nad Eestis looduskaitse all. Sipelgapesad koosnevad suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest. Mõned sipelgaliigid on elama asunud erilistesse taimedesse, mis ongi kohastunud sipelgatele eluaseme pakkumiseks, andes neile oma õõnsa kambrilise ehitusega nii peavarju kui ka toitu. Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid. Enamik neist toitub vaid kõdunevast pesamaterjalist ja sipelgate jäätmetest. Mõned aga nuruvad toitu sipelgatelt endilt. Vastutasuks pakuvad nad sipelgatele spetsiaalsetest näärmetest eritatavat nõret, mida sipelgad meelsasti lakuvad. Selliseid "kaasüürnikke" võtavad sipelgad kaasa ka uude kohta kolides. Mõned sipelgapesade asukad võivad olla ka perele kahjulikud. Nii näiteks eritavad mitmed lühitiiblased sipelgaid purjupanevaid aineid ning toituvad ise sipelgate munadest ja vastsetest, põhjustades vahel tervete perede hukkumist.
Kuid tema ja ta vend Gajev ei taha sellest lollusest midagi kuulda. Lõppkokkuvõttes ostab Lopahhin mõisa ära ja muudab selle suvitusrajooniks. Ranevskja, kellele see hinge ei mahu, kuna L oli pärisorja järeltulija, on sunnitud linna kolima. Ranevskaja pole uuenevas maailmas kohanenud (Vm ilu ja kõik tema metsad ja aiad lähevad kodanluse kätte aadlimaailm on hukkumisele määratud), harjunud elama ,,võlgu võõral arvel". Samas helduse ja headuse kehastus, juhuslikud inimesed nuruvad temalt välja viimsegi kopika. Lopahhin osav ärimees, andekas elupraktik, rikas. Tõmbab Ranevskaja poole, kelle headust ja ilu lapsepõlves tunnetanud. Tal on kultuuripüüet ja valmidust jääda omakasupüüdmatuks. Trofimov ,,igavene üliõpilane" ja tütar Anja tulevikumotiiv. Nende usk tulevikku on nooruslikult veendunud ja seda kannab töö kui elu põhiväärtus. Töö rõõmu, õnne, elu läte.
sisserändajate järglasi. Seepärast ei ole seal eriti ühtseid iidseid rahvakalendri pühasid. Mitmed Ameerikasse rännanud rahvad (iirlased, itaallased jne) peavad ainult neile omaseid pühi. Tänupühad on nende kõigi suur püha. Eestis sellist tähtpäeva ei tähistata, kuid näiteks Halloween on tasapisi jõudmas ka meile. Pisut sarnane on see meie kadri- ja mardipäevale, kui lapsed end maskeerivad ja võõraste uste taga käivad ja n.ö kommi nuruvad. Eestlaste rahvakalendri päevad on kõik seotud maarahva tegemistega, neil päevil läbi viidavad kombed on seotud ikka kas põllutöödega või kariloomadega. Meil on ka mitmed uued tähtpäevad, mis on seotud meie riigile oluliste sündmustega, mil me heiskame riigi lipu ja tunneme uhkust ja rõõmu oma kodumaa üle. 18 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Õie Haavik. Eesti Rahvakombeid läbi aastaringi
annaabi.ee 
