SÕNALIIGID Eesti keel 3. klassile Heli Pundonen 2010 Töö sisu Etteütlus. Lausete analüüs ja sõnaliikide (nimi-, tegu- ja omadussõnade) määramine. Tabeli täitmine ja kontroll. Etteütluse tekst Vöödiline kass nurrub diivanil. Hommikuti lebab vana jahikoer vaibal. Rikkis televiisor kahiseb ja ragiseb. See suur õunapuu kannab ikka vilju. Tilluke tibu ja kirju kukk nokivad õues teri. Potis podiseb maitsev puder. Tasahilju poeb nukrus põue. Tööjuhis 1. Tõmba nimisõnale alla üks joon. 2. Tõmba tegusõnale alla kaks joont. 3. Tõmba omadussõnale alla katkendlik joon. Kontrolli! 1 Vöödiline kass nurrub diivanil. vöödiline (missugune?)
Müra mõõdetakse detsibellides (dB) Suhteliselt ohutu intensiivsus on 85 dB 100 dB võib inimene saada kuulmishäired 120 dB inimese valulävi NB! Kuulmine ei taastu! Kui jäädakse kurdiks siis igaveseks Näiteid müra kohta Absoluutne vaikus 0 dB Sosinal rääkimine 30 dB Rahulik elutuba (kell käib, kass nurrub, krõbistab ajalehte) 40dB Inimese kõne 60dB Tänav 80 dB Suruõhuhaamer langedes 1m kõrguselt 100 dB Lennukimootor 120 dB Müra 87 dB võib viia mürakahjustuseni. Praegu kehtivate seadustega on müra lubatud piirnormiks 85 dB kui veel ei pea kasutama kuulmiskaitsevahendeid ( keskmine inimene ei peaks saama mürakahjustust) Inimesed on
korrektne. Eeldusi võiks siiski pisut ka sisuliselt kommenteerida (miks nad on tõesed). Ülesande eest 4,75 p. 2. Too näide modus ponens'ist, modus tollens'ist ja hüpoteetilisest süllogismist. (3 x 2 p.) Modus ponens: E: Kui A, siis B. E2: A J: B. E1: Kui talvel on lumi, siis kõik lapsed suusatavad. E2: Talvel on lumi. J: Kõik lapsed suusatavad. Modus tollens: E: Kui A, siis B. E2: Ei pea paika, et B. J: Ei pea paika, et A. E1: Kui kassil on hea olla, siis ta nurrub. E2: Kass ei nurru. J: Kassil ei ole hea olla. Hüpoteetiline süllogism: E1: Kui A, siis B. E2: Kui B, siis C. J: Kui A, siis C. E1: Kui lund sajab, siis on külm. E2: Kui on külm, siis on talv. J: Kui lund sajab, siis on talv. 6 p. 3. Too näide argumendiahelast, kus esinevad modus tollens ja disjunktiivne süllogism. (Argumendiahelas on ühe argumendi järeldus teise argumendi eeldus.) (4 p.) Modus tollens: E1: Kui A, siis B. E2: Mitte B.
väitis, et nii kehalised kui ka mentaalsed Inimesed vaatavad ja tunnevad oma koduloomi. Näevad, inimese omast sellega, et arvuti lihtsalt keeldub töötamast protsessid(sündmused, seisundid) on Jumala et kass on tusane siis kui ntx kass istub omaette ja saba kui meie oleme palunud tal midagi abstraktset teha, mis poolt ette määratud ning ka kooskõlastatud. käib jne. Rõõmus on kass siis kui mängib ja nurrub.... ei ole arvuti võimuses ja see avaldub kokku jooksmisega Materialism- On filosoofia suund, mis peab või annab meile akna ,,VIGA!". Taskuarvuti annab meile mateeriat primaarseks ja seega teadvust ja sildi ,,ERROR". vaimu sekundaarseks. Materialistide arvates koosneb reaalsus lõppkokkuvõttes mateeriast. Materialism on idealismi vastand
Kui notsu on kuiv, võid teda kammida. See aitab vabaneda lahtistest karvadest. Lühikese karvaga merisigu kammida pole hädavajalik, kuid see võib aidata sul karvarulliga kiiremini sõbruneda. 9 5. MIKS MERISIGA KODULOOMAKS ? Merisiga on ideaalne loom lastele. Ta on inimsõbralik, suhtlemisaldis ning ei hammusta peaaegu kunagi. See ruigam naudib hellitamist ja paitamist ning nurrub õnnelikult, kui talle tähelepanu pööratakse. Merisiga on suurem kui hiir või hamster. Seetõttu on teda ka kergem püüda, kui ta juhtub käest minema lipsama. Kuigi seda ruigamit ei peeta nii targaks nagu rotti, on teda võimalik välja õpetada. Merisiga tõepoolest räägib sinuga - muidugi oma keeles. Ta teeb erinevaid hääli andmaks märku oma tujudest ja soovidest. Ruigam ei häälitse ainult omaette. Kui sa kõneled oma lemmikuga, võite arendada tõelist vestlust.
d) Mida nimetas Berkeley loodusseaduseks? Reegleid, mille järgi vaim, millest me sõltume, tekitab meis aistingute ideesid, nimetatakse loodusseadusteks. JÄRELEMÕTLEMISKÜSIMUSI 1.Kuidas teeksite kindlaks, kas lilledel on või ei ole tundeid? Pole võimalik, et lill tunneks, tal pole aju ega närvisüsteemi. 2.Kuidas teha kindlaks, kas kassid võivad ka tusatseda või rõõmsad olla? Kui kassil on hea tuju, siis ta nurrub, tusasena turtsub, küünistab, kräunub. 3.Kas põhimõtteliselt saaks valmistada robotit, kes (või mis?) oleks väliselt täpselt inimese moodi ning käituks nagu inimene, kuigi ta pole inimene bioloogilises mõttes? Põhjendage vastust. Jah, saab küll. Talle on see inimese moodi käitumine sisse programmeeritud. Ta ise ei mõtle. 4.Kas arvuti võib solvuda? Kui jah, siis kas see solvumine on samalaadne kui teie oma? Põhjendage vastust.
Kass on kiskja ja kaslane. Kassidele ei meeldi vesi. Neil on väga hea haistmismeel ja nende kõrvad suudavad tabada ka kõige vaiksemaid helisid. Nad on head ronijad, nad püüavad närilisi ja madalalt lendavaid linde. Jooksuajal isased kassid uluvad, et emaste tähelepanu võita. Kui inimesel on kass, siis peab ta kassile korralikult süüa andma, muidu muutub kass metsikuks, ja hakkab linde ja närilisi püüdma. Kui kass on heas tujus, siis ta nurrub ja hõõrub end vastu inimese jalasäärt. Kui kass on halvas tujus, siis teeb ta koledat häält ja ajab end turri. Kui kass näeb enda vaenlast, siis lähevad tal karvad turri. Ta teeb seda sellepärast, et suurem paista. See ajab vaenlase kartma. Kui kiisul sünnivad kassipojad, siis nad on 10 päeva pimedad ja kassiema peab neid imetama ja keelega lakkuma, et kassipojad haigeks ei jääks ja et nad oleksid puhtad.
annaabi.ee 
