ajad on 1.40,91 ja 1.53,28. Eesti rekordid kuuluvad Urmet Uusorgile ja Raissa Ruusile, kelle ajad on 1.45,87 ja 2.02,1. 1500 m jooks - 1500 meetri jooks on kergejõustiku ala. Meeste 1500 meetri jooksu maailmarekordi aeg 3.26,00 kuulub Maroko kergejõustiklasele Hicham El Guerrouj'le. Naiste maailmarekordiks on3.50,46 ning see kuulub hiinlannale Qu Yunxia'le. Eesti rekord 1500 meetri jooksus on 3.38,59. Rekord kuulub Tiidrek Nurmele. Naiste rekord kuulub Liina Tšernovile, kelle aeg on 4.12,73. 3000 m jooks - 3000 meetri jooks on kergejõustiku ala. Maailmarekordite omanikud on Daniel Komen ja Wang Junxia, aegadega 7.20,67 ja 8.06,11. Eesti rekordid kuuluvad Tiidrek Nurmele ja Ille Kukkele, kelle ajad on 7.48,24 ja 8.55,75. 5000 m jooks - 5000 meetri jooks on kergejõustiku ala. Maailmarekordite omanikud on Kenenisa Bekele ja Tirunesh Dibaba aegadega 12.37,35 ja 14.11,15. Eesti rekorditeks on 13
Hullustest toitu, keha noor: tules on elu, ei tukis (1:32)! Kurku lämbub kord naer, kord nutt õnnest, mis kogemata (1:33). Sa tahad minna, välja, kõrgemale tõusta üles (1:61). Mu meeled täis on erksust ja huvi (1:96). Aga kuhu? Teab kumb kahest, tuul või mina, kuhu peita ennast? Kaduda ehk vahest sootuks? Mulla sülle heita (1:80)? Sa tunned, see on silmapilk, mis kogetakse harva (1:61). Kõik, mis väljaspool mind, on kui minus (1:39). Olen kui pime, kes alevist nurmele koband (1:40). Pimesi suurem veel janu-lust (1:40): ning janu jääb. Ja kasvab (1:40). Ta võtab ihult vargsi viimse särgi sel, kellel vastupanuks kadund ramm, ja õmbleb särgi sisse salamärgi, et tunneks surm: siin õige monogramm (1:42). Kas ongi sihti olemas, mis ära tasub (1:51)? Kas ta mind rahustab, mind teadjaks muudab? Kas ütleb, milleks surm ja milleks sigi (1:51)? Kes juhatab meid tõelises tões (1:51)? Ning mõtted jällegi rüsivad ringi (1:86).
Sind armastan, sind ihkan Ing! Ja õitsmine mind võtab tappa, üks meri üle mu, üks õite torm. Ma olen jõvvetu, ma olen orb, ning õitsmine mind võtab tappa. Viies kiri Oi, imelik päev! oi, imelik öö! Päikene istun on taeva jaspisest telgedelle, otspoolid purpurist koet hakan on tantsitama, lõime kullased vihid vilavad sugadelle. Pilved valgetel süstadel kangaid läin laotama: rohelist lillaga, kollast ja sinist punasega maale ja merele, metsa ja nurmele saotama. Päev ajab hommikust õhtusse kuldse hobusega. Oi, imelik päev! oi, imelik öö! Hõbedast odasid heitvad, kive lingutavad taevased sõdurid ilmadest ilmadesse, võidetud kuulmata murret käsi ringutavad, verisel pilgul vaatvad võitja silmadesse. Hääleta veereb hõbene jäistelle sildadelle. Vanavanker ehitet säravaisse helmetesse. Ootmata tõugatakse kuupaat taeva randadelle. Kuldkollane laul Kuldkollane on park, kuldkollane on süda. Kaks sammu kuldsen kadumisen.
Kahel korral on ta ka Olümpiamängudel võistelnud kui poodiumile ei pääsenud. (Wikipedia 2013) 6.KESK- JA PIKAMAAJOOKSUD Keskmaajooksud jagunevad 800m, 1000m, 1500m ja 2000m jooksudeks.Pikamaajooksude distantsid on 3000m, 5000m ja 10000m. Eesti 800m ja 1000m rekordid on Urmet Uusoru käes.800m rekordi jooksis ta 1999.aastal Helsingis tulemusega 1.45.1000m aga 1998.aastal Floros ajaga 2.20.Tal on ka igaastastel Eesti Meistrivõistlutel üldiselt esikohad alates aastast 1993. ,,Tiidrek Nurmele kuulub Eesti rekord 1500 meetri jooksus 3.38,59 (püstitatud 15. augustil 2008.aastal Pekingis olümpiamängudel). Esimest korda parandas ta Eesti rekordit 26. juulil 2008.aastal Belgias, joostes uueks rekordajaks 3.38,80 ja purustades sellega 1966. aastast Mart Vildile kuulunud rekordi. Talle kuulub ka Eesti rekord 2000 m jooksus 5.06,02 (püstitatud 18. juulil 2008.aastal Joensuus kergejõustikusarja Eliittikisat võistlusel)." (Spordiinfo 2013)
sirge ja külvimaa sile. Vanasti tehti seeme käsitsi maha. Külvaja viskas terad külimitust peotäishaaval mulda. Nüüd külvavad masinad. Mõõdavad külviridades igale ivale väetisenormi, kobestavad ja siluvad pinnase. Vanasti viis saagi sagedane liigvesi, kehv põld kartis põuda; sügisel hüüdis üks viljapea teist. Nüüd nõrutavad torukraavid liigse vee, põua korral niisutavad vihmaseadmed põldu. Vanasti lõigati leivavilja sirbiga, vihk vihu kõrvale, hakk haki järel nurmele ootama, kuni jõudis rehepeksu järg. Enne päikesetõusu aeti ahted maha, rukist rabati, peksti pinda ja koodiga, põhku pahmasid härjad ja hobused. Terad tuulati sarjaga aganate seest välja. Heal aastal saadi põllult neli kuni viis seemet. Sellest pidi jätkuma mõisarendiks ja perelauale. Nüüd koristab vilja kombain lõikab, peksab ja tuulab üheaegselt. Puhas vili läheb kuivatisse, ilma, et talle kätt külge pannakse. Põllult saadakse kümme ja enam seemet.
annaabi.ee 
