Orissaare Gümnaasium Paul Haavaoks "Suvised nurmed" Retsensioon Autor: Martin Rei 10. klass Orissaare 2017 SISUKORD Sissejuhatus 3 Autorist 4 Teose tutvustus 4 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Sissejuhatus Ma valisin Paul Haavaoksa luulekogu "Suvised nurmed", sest antud luulekogu hakkas raamatukogus silma. Lisaks ma ei olnud enne sellest luuletajast kuulnud ning tahtsin rohkem teada saada temast ning sellest, milline on tema looming ja millest ta on luuletanud. Kuna luulekogus oli palju loodusluulet, siis otsustasingi selle luulekogu valida. 3 Autorist Paul Haavaoks sündis 12. juunil 1924. aastal Värskas.
Luule analüüs „Üle kodumäe“ Henrik Visnapuu Üle kodumäe kumera kupli suviöö sumestav valu. Toomingad valvavad talu, üle ussaia vaatavad kopli. Aian õunapuud punasest lõngast ketravad magusaid palle. Vaatavad armuga põlle nurmed visaten rohelist rõngast. Oja leppade jalgu nüüd peseb kivile kivi päält asten. Odrapää mahedan kasten kaera pehmete sarviga puseb. Maja vajunud rõõmsasse unne. Muru pääl magavad rohun isegi haldijad rahun. Silmik seinakell üksi teeb tunde. Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Visnapuu luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast.
· Inimene elab üle oma neli ajajärku: kuldse, hõbedase, vaskse ja raudse. Ainult kuldsele on määratud muinasjuttudest rõõmu tunda · Ära karda minna inimese juurde, kes sulle midagi tähendab. (Kui ta on see, kelleks sa teda pead, siis ta mõistab sind, kui ta aga sind ei mõista, siis ta ei ole see, kelleks teda pidasid) · Inimene ei saa elada üksi, tal on ikka teist inimest vaja · Me peame enne ülesse harima oma nurmed ja niidud, ja alles siis võime mõtelda rohtaiale · Ollakse paratamatult see, kelle hulgas ollakse · Jäävad meil ikka mõned laulud kuulmata ja mõned sõnad ütlemata, ja need võivad olla isegi kõige ilusamad, mida oleme ammu asjata oodanud või pole julgenud isegi oodata · On vaja armastada selleks, et suuta · Pole vaja otsida mingit mõtet elus, kui armastad. Võililleseeme ei küsi elu mõtet, kui ta tuules lendab tuul viib ja ta peab
tallu elama. Õige pea läheb noormees linna õppima, kus leiab endale kaasa ja varsti saab ka tööd koolmeistrina. Õpetajaametis peab Juulius end väheandekaks, sest ta ei suuda õpilastes oma aine vastu kirge tekitada. Ka koduses elus on probleeme, ta naine kaotab lapse ning nad tülitsevad tihti. Vanemaks saades leiab Juulius endas kire õpetamise vastu ja tõuseb ametiredelil, paika loksub pereelu. Enne oma surma nentib Juulius: “/.../ Me peame enne ülesse harima oma nurmed ja niidud, ja alles siis võime mõtelda rohtaiale. Kardan, et mina ei ole sellest õppust võtnud ja terve elu rohtaeda harinud. Muidugi kõik inimesed ei saa seda, kõik ei ole nii õnnelikud, et nad oleksid võinud kõik oma maa rohtaiaks muuta, kõik päevad pühapäevadeks teha /.../” Peale Tallinna triloogia on Ristikivi kirjutanud palju romaane, mitu triloogiat ning vaheteoseid
" Must ja hall on peamised toonid, millega kirjeldatakse ümbrust ja passiivseid inimesi: ,,Iialgi ei paista siin päike, taevas on hall ja nõgine." Teose minategelane Enrik unistab: ,,Kord nooruses käisin säälpool metsi ja rabasid: sääl säras päike ja lõunased pilved olid nii valged. Sääl on suured majad ning inimesed on lõbusad. Sääl on kirik ning jumal õnnistab oma lapsi. Ja ääretud põllud sääl on täis sillerdavat vilja, nurmed ja niidud on üle külvatud lilledega. Jõed jooksevad orgudes ning nad sulisevad. Ja inimesed tulevad oma jumala juurde ning kaebavad talle oma häda ja üksindust." Kirjeldatav paik sümboliseerib taevalikkust ja headust, vastupidisetlt Urgveele, mida saab samastada põrguga, kus elu on vilets ja ühiskond kesine ning nõid teadvat põrguväravate asukohta. Veel mõningaid kõnekujundeid novellist: tütarlaps veekarva silmadega siniste silmadega tütarlaps
Me ei tohi unustada oma kohustusi, kui mitte teiste, siis iseenese pärast. Sest me ise vajame oma kohustusi veel rohkem kui teised. Peale selle- inimene ei saa elada üksi, tal on ikka teist inimest vaja..." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 226 ). 4. Mõtestage lahti pealkiri, selgitage, kuidas mõistad allegooriat. ,,Nelikümmend aastat ja rohkem tagasi üks minu noor sõber, kes oli juba siis vana ja tark, ütles, et me peame enne ülesse harima oma nurmed ja niidud, ja alles siis võime mõtelda rohtaiale. Kardan, et mina ei ole sellest õppust võtnud ja terve elu rohtaeda harinud. Muidugi kõik inimesed ei saa seda, kõik ei ole nii õnnelikud, et nad oleksid võinud kõik oma maa rohtaiaks muuta, kõik päevad pühapäevadeks teha. Aga..." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 350 ). See tähendab: iga inimene peab elus harima end ka vaimselt, ei tohi piirduda vaid materiaalsete väärtustega.
Juulius Kilimit armastas Valeeriust nagu oma lihast poega. Haiglas rääkisid Juulius ja Valeerius üle pika aja nagu tõeline isa ja poeg. Juulius tunnistas Valeeriusele ülesse, et Anna oli tema tegelik ema. Kooli aastapäeva aktusel pidas Juulius Kilimit oma viimase kõne. Oma viimases kõnes ütles ta, et on oma elu valesti elanud. ,,Nelikümmend aastat ja rohkem tagasi üks minu noor sõber, kes oli juba siis vana ja tark, ütles, et me peame enne ülesse harima oma nurmed ja niidud, ja alles siis võime mõtelda rohtaiale. Kardan, et mina ei ole sellest õppust võtnud ja terve elu rohtaeda harinud. Muidugi kõik inimesed ei saa seda, kõik ei ole nii õnnelikud, et nad oleksid võinud kõik oma maa rohtaiaks muuta, kõik päevad pühapäevadeks teha. Aga..." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 350 ). Ja seejärel kukkus Juulius kokku. Ta oli suremas, ta kartis surma. ,,Ta võis eluaeg koolis vaimustusega kõnelda
Seetõttu võivad erinevatel muldadel olla sama tüüpi kultuurrohumaad, väetiste hulka ja kõlvikute kasutamise viisi muutes võib aga sama tüüpi mullal kujundada ka erinevaid rohumaakooslusi. Kasutusviisi põhjal liigitatakse kultuurrohumaid üldiselt karjamaadeks ja heinamaadeks, kuigi viimastel aastakümnetel on paljud kultuurrohumaad muudetud mitmeniitelisteks ja neid saab kasutada nii karja- kui ka heinamaana. Põllud (nurmed) hõlmavad põldude ja söötide kasvukohatüüpe. Parkide ja aedade tüübirühma kuuluvad ka köögiviljaaiad. Õuede, teeservade ja prahipaikade kasvukohtades on kultuurtaimede kõrval ka umbrohu- ja prahitaimi, näiteks teelehti, võililli, mets-harakputke, karedat kõrvikut, harilikku tõlkjat, põldsinepit ning koera-pöörirohtu. Karjääride tüübirühma kuuluvad pae-, kruusa-, liiva- ja turbakarjäärid ning puistangud. 144. Loomastik.
annaabi.ee 
