valem (2.4). Valemiga (2.15) defineeritud kiirendust nimetatakse ka kesktõmbekiirenduseks ehk normaalkiirenduseks ja tähistatakse a n . Nimetus ,,normaalkiirendus" tuleb sellest, et see on suunatud trajektoori normaali sihis. 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus Punktis 2.1 käsitlesime ühtlase pöördliikumise erijuhtu, kui keha pöörleb konstantse nurkkiirusega. Mitteühtlasel pöördliikumisel lisandub nurkkiirusele nurkkiirenduse mõiste. Pöörleva keha nurkkiirenduseks nimetatakse nurkkiiruse tuletist aja järgi: d (t ) = = (t ) . (2.16) dt Nurkkiirenduse ühikuks on radiaan sekund ruudus: [ ] = 1 rad2 . s Koos võrrandiga (2.5) moodustab (2.16) see pöördliikumise võrrandite süsteemi: (t) = (t) . (2.17) (t) = (t)
Mehaanilised pöörlemissageduse andurid on kõige levinumad. Tööpõhimõte rajaneb Watti regulaatoril, kus pöörlemissagedus muundatakse tsentrifugaaljõuks ja võrreldakse seda seadevedru pingusega. Tsentrifugaalanduris on tajuriks telgedel ketta 5 tugedel O vabalt pöörlevad vihid 1 (joonis 0.2.27a). Ketas 5 pannakse pöörlema mootori või mõne mehhanismi võllilt läbi mehaanilise ülekande. Pöörlemissagedus n on proportsionaalne nurkkiirusele ω ja muundatakse vihtidega tsentrifugaalseks jõuks Fts, mis rakendatakse võrdleval elemendil (muhvil) 3 väärtusega Fts´ ja võrdsustatakse silindrilise seadevedru 2 jõuga Fv. 25/27 jklng3.sxw Anduri staatiline karakteristik on mittelineaarne (joonis 0.2.27b kõver II). Staatilise karakteristiku kõverus seletub muhvi umberpaigutuse suuruse Δz sõltuvusest ruudus
a = _ ( g . x ) / l , kus a - kiirendus l - pendli pikkus x - pendli hälve g = 9,8 m/s 2 (Maal) Vedrupendel on mingit jäikust omava vedru otsas punktmass. a = _ ( k . x) / m , kus k - vedru jäikus m - vônkuva keha mass x - pendli hälve a - kiirendus Harmooniliseks nim. vônkumisi, mida saab kirjeldada siinus- vôi koosinusfunktsiooni abil. Neid iseloomustab kindel vônkumiste ringsagedus. - (rad/s) , mis on analoogiline suurus ringliikumise nurkkiirusele. 1 x = x0 . sin t vôi x = x0 . cos t , kus x on hälve , x0 on amplituud Vônkeperiood on ühe täisvônke tegemiseks kulunud aeg T (s). Vônkesagedus on ajaühikus tehtud vôngete arv (Hz). Vônkesagedus on 1Hz (herts), kui igas sekundis tehakse üks täisvônge. =1/T Matem. pendlil : T = 2 . l / g = g / l = 2 . Vedrupendlil : T = 2 . m / k = k / m = 2 / T Vônkefaasiks nim
avaldises oleva märgiga. Saame reaalosast ja imaginaarosast koosneva kompleksarvu. Polaarkoordinaatidesse viimiseks leitakse moodul: A() = ( Re()) + ( Im()) 2 2 ja argument: Im() () = arctg ( ) Re() Andes nurkkiirusele väärtusi nullist lõpmatuseni saab koostada komplekse sageduskarakteristiku. 18. Tüüplülide mõiste ja klassifikatsioon. Võimenduslüli. I-järgu aperioodiline lüli. Näited. Automaatreguleerimissüsteemi aparatuuri elemente võib liigitada mitmeti. Reguleerimissüsteemi projekteerimise ja tema reguleerimisvõime seisukohalt on kõige otstarbekam liigitada elemente nende siirdeprotsesside kuju, s.t. dünaamiliste omaduste järgi.
normaalkiirenduseks ja tähistatakse a n . Nimetus „normaalkiirendus” tuleb sellest, et see on suunatud trajektoori normaali sihis. 3 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus Punktis 2.1 käsitlesime ühtlase pöördliikumise erijuhtu, kui keha pöörleb konstantse nurkkiirusega. Mitteühtlasel pöördliikumisel lisandub nurkkiirusele nurkkiirenduse mõiste. Pöörleva keha nurkkiirenduseks nimetatakse nurkkiiruse tuletist aja järgi: dω ε (t ) = = ω& (t ) . (2.16) dt Nurkkiirenduse ühikuks on radiaan sekund ruudus: [ε ] = 1 rad2 . s Koos võrrandiga (2.5) moodustab (2.16) see pöördliikumise võrrandite süsteemi: ω (t ) = ϕ& (t )
annaabi.ee 
