Potentsiaalne energia on vastastikmõju energia, mis sõltub kehade vastastikusest asendist. Pöördenurk Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Põhivalem: , kus l on kaare pikkus ja r on raadius. Kui r = l on pöördenurk 1 rad. Nurkkiirus Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Põhivalem: = , kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg = 2f (seos nurkiiruse ja sageduse vahel) = (seos nurkiiruse ja joonkiirusevahel) Joonkiirus Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta. Põhivalem: = r Periood Perioodiks nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti) Sagedus Sagedus on sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Füüsikas mõõdetakse sagedust hertsides: 1 võnge sekundis on 1 herts (Hz).
· Ringjoonel on olemas kõverus keskpunkt, mille ümber liikumine toimub · Kui kõveruspunkt on kehast väljapool tiirlemine, kui aga keha siis pöörlemine. · Ringliikumist iseloomustavad suurused: - Pöördenurk keha punkti ja kõveruspunkti ühendava raadiuse poolt läbitud nurk. - Joonkiirus näitab ringliikumisel ajaühikus läbitud teepikkust. - Nurkkiirus näitab ajaühikus läbitud pöördenurka. - Nurkiiruse seos joonkiirusega avaldub valemina: =V/r · Periood on ajavahemik, mis kulub ühe täisringi (võnke) tegemiseks · Sagedus näitab pöörete (võngete) arvu ühes sekundis · Kiirus on vektoriaalne suurus st. Et tähis on nii kiiruse väärtus kui ka suund. · Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus · Ringjoonelisel liikumisel muutub alti kiiruse suund st. Ringliikumisel on alati kiirendus · Kuna ringliikumise kiirendus on suunatud kõveruspunkti suunas siis nim seda
hammasrattast ja hammaslatist. Selle abil kantakse üle pöördliikumist või muudetakse see kulgliikumiseks või ka vastupidi. Tiguülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöörlemisliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed on kiivad. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Võimalikud on ka teised nurgad, kuid selliseid ülekandeid kohtab harva. Reduktori tööpõhimõte Reduktori ülesandeks on vähendada veetava võlli nurkkiirust võrreldes vedava võlliga; nurkiiruse vähendamisega kaasneb pöördemomendi suurenemine veetaval võllil. Seadmeid, mis suurendavad nurkkiirust, nimetatakse kiirenditeks ehk multiplikaatoriteks. Üheastmelised reduktorid, Üheastmelised silinderratastega reduktorid on tavaliselt horisontaalsete võllidega. Mitmeastmelised reduktorid Kaheastmelistel reduktoritel on ülekandearv suurem. Veel suurema astmete arvuga reduktoreid kohtab väga harva Reduktorite ehitus
tema õla korrutisKangi tasakaalutingimus: Kang on tasakaalus siis, kui päri- ja vastupäeva pööravad jõumomendid on võrdsedVõimsus on arvuliselt võrdne ajaühikus tehtud Nurkkiirus näitab, millise pöördenurga sooritab keha ajaühikus Nurkkiirendus näitab, kui palju muutub keha nurkkiirus ajaühikusInertsimoment sõltub keha massist ja massi jaotusest kehasPöörleva keha kineetiline energia on võrdeline nurkiiruse ruudugaDünaamika põhivõrrand: Jõumoment on võrdne keha inertsimomendi ja nurkkiirenduse korrutisegaImpulsimoment on võrdne keha inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutisega Impulsimomendi jäävuse seadus: Välise jõumomendi puudumisel on keha impulsimoment jäävPeriood on aeg, mis kulub võnkuval kehal ühe täisvõnke tegemiseksSagedus on võngete arv ajaühikus Ideaalne gaas on gaas, mille molekulide
Ühtlane liikumine- liikumine, mille kiiruse suurus ei muutu, ehkki suund võib muutuda. Ühtlaselt muutuv liikumine- liikumine, kus kiirenduse suurus ei muutu. 3. Kiirendus- on vektor, mis isel. seda, kuidas kiirus ajaliselt muutub. Tangentsiaalkiirendus- isel. kiiruse suuruse muutumist. Normaalkiirendus- isel. kiiruse suuna muutumist. 4. Pöörlemise kinemaatika. Nurkkiirus- on vektori suurus, mis isel. keha pöörlemisnurka ajaliselt. Nurkiirendus- isel. nurkiiruse vektori muutust ajas. Joon- ja nurkiirusevaheline seos- pöörleva keha eri punktidel on erinevad kiirused. Joonkiiruse suuruse määravad keha pöörlemise kiirus ja antud punkti kaugus pöörlemisteljest. v=R. 5. Inertsiaalsed taustsüsteemid. Inertsiseadus- iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt kuni mõne teiste kehade mõju ei sunni seda olekut muutma (N I). Taustsüsteemi, milles N I seadus kehtib nim. inertsiaalseks. 6. Dünaamika põhimõisteid:
Universaalse pöördlaua kasutamine võimaldab toorikut pöörata ka 0-90° püstasendis. Koorrdinaatsisetreipingid paigutatakse püsiva temperatuuriga ruumidesse eraldi vundamendile. Tigureduktor. Reduktoriks nimetatakse tavaliselt kinnist hammas- või tiguülekannet, mis on projekteeritud kas iseseisva agregaadina või siis ehitatud masinasse sisse. Sisukord Reduktori ülesanne Reduktori ülesandeks on vähendada veetava võlli nurkkiirust võrreldes vedava võlliga; nurkiiruse vähendamisega kaasneb pöördemomendi suurenemine veetaval võllil. Seadmeid, mis suurendavad nurkkiirust, nimetatakse kiirenditeks ehk multiplikaatoriteks. Reduktorite klassifikatsioon Üheastmelised reduktorid, Mitmeastmelised reduktorid. Üheastmelistel silinderratastega reduktoritel on maksimaalne ülekandearv imax=8, kaldhammastega koonusratastega reduktoritel aga imax=5...6. Kaheastmelistel reduktoritel on õlekandearv suurem, kuid ka neil ei ületa imax=63
G=F/I kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad v2/R = 2R -nurkkiirus Pöörisväli:elektriväli, mille jõujooned on kinnised jooned e pöörised. kehad paigale või liiguvad koos edasi. Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama Pöörleva keha energia: Ek=I2/2 see on võrdeline nurkiiruse ruuduga. aja jooksul sama teepikkuse) Raskusj: kehale mõjuv j, põhjustatud peamiselt gravitatsioonij ja Keha kiirus suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, tsentrifugaalj Dielektrik: laengukandjad ei liigu vabalt
jõud. Seda nimetatakse kangi tasakaalu tingimuseks: kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvate jõumomentide algebraline summa võrdub nulliga. Päripäeva moment loetakse positiivseks ja vastupäeva pöörav negatiivseks. 8 20. PÖÖRLEVA KEHA KINEETILINE ENERGIA. INERTSIMOMENT. STEINERI LAUSE. IMPULSIMOMENT Pöörleva keha kineetiline energia on võrdeline nurkiiruse ruuduga. Pöördliikumise kineetiline energia Ekp=Iω2/2 Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Selle roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavalisel massil kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. Steineri lause: Inertsmoment ( I ) mingi suvaliselt valitud telje suhtes võrdub
annaabi.ee 
