käigus vaimus olevate ideedega. Lihtsad ideed, väidab Locke, sobivad täielikult kokku asjadega. Üldtunnustatud õpetuse kohaselt on ideed kaasasündinud, kuid palju hõlpsamini nõustutakse, et ideed tulenevad kogemustest. 2. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Meie kogu teadmine, meie arutlusvõime ja ideed tulenevad kogemustest. Meie endi sisemine ning väline vaatlus ning tajumine moodustab terve meie ideede kogumiku. Locke võtab ilma vähimagi nurinata omaks traditsioonilise ettekujutuse aru passiivsusest. 3. Aistimise objektid on üks ideede allikas. Meelelised kogemused kanduvad vaimu ning tekitavad seal nende tajumused. Seda meeltest sõltuvat ideede allikat, kus ideed meelte poolt arusse viiakse, nimetab autor aistmiseks. 4. Ideede teine allikas on vaimu tegevused. Ühelt poolt on vaatlus, mille objektideks on välised esemed ja asjad, teisalt on meie sisemine vaatlus, mille objektiks on meie teadvuse olekud
rahvas püstitama uue seadusandliku kogu, mis erineb eelnenust isikute ja vormi poolest vastavalt sellele kuidas on kõige parem tagada rahva turvalisus ja heaolu. On olemas veel üks viis, kuidas valitsust laiali saadetakse ning seda tehakse juhul, kui seadusandlik kogu, kuningas või mõlemad, toimivad vastupidiselt neile antud usaldusele. Suured vead valitsevas osas, palju ebaõigeid ja tülikaid seadusi ja kõik inimlike nõrkuste eksisammud talub rahvas ilma vastuhaku ja nurinata. Aga kui võimu kuritarvitused ja pettused kestavad pikka aega ja rahvas kannatab selle all. Sellisel juhul ei talu rahvas seda ja püüab panna valitsemist sellistesse kätesse,mis võiks tagada neile need eesmärgid, milleks valitsus alguses moodustati. Kokkuvõte Kõik inimesed looduslikust seisundist lähtuvalt on võrdsed, sündinud samasuguste looduslike eelistega ja kasutavad samasuguseid võimeid. Hookeri öeldu selle kohta, et loomupärane
Punaarmee kavandas Narva vallutamist ja edasitungi Tallinna suunas. Võitlus Narva pärast vältas seitse kuud. Sakslastel tekkis aga võimalus abivägede paiskamiseks Narva alla. Kodumaale toodi ka Eesti väeosad: 20. Eesti SS-diviis ning ida- ja politseipataljonid. 30. jaanuaril 1944 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma punavägede vastu. Mehed allusid nurinata mobilisatsioonikäskudele. Kokku tuli umbes 40 000 meest, kes läksid võitlema Eesti riigi eest. Osa mobiliseeritutest saadeti kohe rindele, enamik koondati aga piirikaitserügementidesse. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealetungile, küikjal suudeti pealetungid tõrjuda. Heitlused Narva all jätkusid aprilli lõpuni, ent kumbki pool ei saavutanud otsustavat edu. Seejärel saabus kolmeks kuuks vaikus.
hästi ja tabavad kindlasti, kolmandad tabavad teisi meid riivates. (6) Miski sellest, milleks oleme sündinud, ärgu pangu meid imestama; selle üle ei tohi keegi kurta, kuna see on kõigile võrdne. Nõnda ütlengi: see on võrdne. Sest ka siis, kui keegi pääses, võis see teda tabada; kuid õigus pole ühesugune mitte sellepärast, et kõik teda kasutavad, vaid seetõttu, et ta on kõigile kehtestatud. Saagu hingele osaks käsk rahulik olla ning makskem nurinata surelikkuse lõivu. (7) Talv toob kohale pakase: tuleb külmetada. Suvi toob tagasi palavuse: tuleb kannatada kuumuse all. Vahelduv ilmastik paneb proovile tervise: tuleb olla haige. Mõnes kohas juhtub meile vastu metsloom, või siis inimene, ohtlikum kõikidest metsloomadest. Mõne kisub endale vesi, teise tuli; säärast asjade käiku me muuta ei saa. Kuid me saame endile omaseks teha suure ja tubli mehe väärilise hinge, et vahvalt taluda juhuslikkusi ja olla kooskõlas loodusega
sõna vahetada. D'Artagnan järgnes proua Bonacieux'le tiivustatuna kahest tundest, armastusest ja uudishimust. Kui koridorid ikka tühjemaks jäid, tahtis d'Artagnan noort naist peatada, teda kinni hoida ja kas või ühe hetke vaadelda, kuid otsekui tabamatu lind kadus ta alati noormehe käte vahelt. Kui ta teda kõnetada püüdis, meenutas daami veetleva käeliigutusega suule surutud sõrm talle käski- 239 valt, et ta on jõu meelevallas, millele tuleb vähimagi nurinata pimesi alistuda. Lõpuks pärast käänakuid siia ja sinna minuti või paari jooksul avas proua Bonacieux ühe ukse ja juhtis noormehe täiesti pimedasse ruumi. Siin andis ta d'Artagnanile uuesti märku vaikida ja kadus, avades teise, seina peidetud ukse; lahtijäetud ukse vahelt tulvas äkki heledat valgust. Hetkeks jäi d'Artagnan liikumatult seisma, küsides endalt, kus ta on, kuid kõrvaltoast tulev valgus, soojus, parfüümide lõhn, kahe või kolme naise aupaklik ning peen kõnelus
annaabi.ee 
