Paavst on terve kiriku pea. Preester peab olema vallaline, et ta pühenduks vaid kirikule. Selged ordud, kus on omad kindlad reeglid ja kombestikud, mida järgitakse. Olulised on pühad sakramendid, nt armulaual käimine. Jõulud on kõige tähtsamad pühad. Umbes miljard on neid. Põhiliselt siiski rahvuskeeles ja ladina keeles. Kloostreid palju. Protesdandid- Lutheri kirik. Kirik ja valitsus on eraldi. Võib abielus olla, ka naised on lubatud. Jumalateenistus ema keeles. Pole munki ega nunni Leiame erinevusi katoliku ja protestantliku usu vahel. *katolikus peab preester olema vallaline, protestantlikus kirikus võib olla abielus. *katolikus kirikus keeles rahvuskeel või ladina keel, lutheri kirikus emakeel. *Lutheri kirikus pandi kloostrid kinni, katolikus kirikus oli munki ja nunni palju. *Katolikuks pidi olema mees, lutheri kirikus võis olla ka naine. *Sakramente on katolikus 7, lutheri kirikus 2.
Esimene novell Kolmas päev 1. Teose probleemistik ja tegelased. Nunnad rikkusid pühasid reegleid. Masetto valetas, et ta on kurttumm. Tegelased: Masetto, nunnad, Nuto, abtiss 2. Peategelase iseloomustus, tema eesmärgid ja tegevuse tulemus. Mida sellest järeldada? Masetto oli vaene, kuid kaval mees. Ta ei olnud kurttumm, vaid ainult valetas seda. Masetto plaan oli tänu oma kurttummusele nunni ära kasutada ja nendega magada. Masetto oli aednikuna töökas ja tänu sellele polnud mingi probleem kloostrisse saada. Lõppuks oli ta väsinud nunnadega magamisest ja ta rääkis abtissile, et ta ei ole kurttumm. Väljaspool kloostrit arvati, et Masetto sai kõnevõime tagasi tänu nunnade palvetamisele ja ta määrati kloostri valitsejaks. Järeldad saab seda, et ta oskas hästi valetada ja ka oma kavalusele oskas ta teisi ära kasutada. 3. Novelli kui šanri tunnused
Kolmas päev Esimene novell Probleemid teoses: 1) Masetto valetas, et ta on kurttumm. 2) Nunnad rikkusid oma pühasid reegleid, armatsedes Masettoga. Peategelase iseloomustus: Masetto Lamperecchiost oli vaene, kuid kaval mees, kes tahtis oma elu kergelt ära elada. Ta ei olnud kurttumm, vaid ainult valetas seda. Juba enne kloostrisse minekut mõtles Masetto, et kurttummana on tal ka võimalus nunni ära kasutada. Aednikuna oli ta töökas, oskas oma tööd. Masetto ei olnud iseloomult hea pöörates kõike enda heaks.. Alles siis, kui Masetto oli väsinud nunnadega magamisest, rääkis abtissile, et ta ei olegi kurttumm. Väljaspool kloostrit kõneldi, et Masetto sai kõnevõime tagasi tänu nunnade palvetamisele. Ta määrati kloostri valitsejaks. Teose lõpus mees mõtles oma elu üle järele ning arvas, et oli oma noorust hästi ära kasutanud. Selleks ajaks oli ta paljude laste isa
Kolmas päev Esimene novell Probleemid teoses: 1) Masetto valetas, et ta on kurttumm. 2) Nunnad rikkusid oma pühasid reegleid, armatsedes Masettoga. Peategelase iseloomustus: Masetto Lamperecchiost oli vaene, kuid kaval mees, kes tahtis oma elu kergelt ära elada. Ta ei olnud kurttumm, vaid ainult valetas seda. Juba enne kloostrisse minekut mõtles Masetto, et kurttummana on tal ka võimalus nunni ära kasutada. Aednikuna oli ta töökas, oskas oma tööd. Masetto ei olnud iseloomult hea pöörates kõike enda heaks.. Alles siis, kui Masetto oli väsinud nunnadega magamisest, rääkis abtissile, et ta ei olegi kurttumm. Väljaspool kloostrit kõneldi, et Masetto sai kõnevõime tagasi tänu nunnade palvetamisele. Ta määrati kloostri valitsejaks. Teose lõpus mees mõtles oma elu üle järele ning arvas, et oli oma noorust hästi ära kasutanud. Selleks ajaks oli ta paljude laste isa
- kaastunne - sõbralikkus (,,maitri" ennastsalgav armastus) - rõõm - võrdne suhtumine Sangha Sangha e. kogudus jaguneb kaheks: 1. ilmikud tavalised inimesed, kes on koguduse liikmed; kutsuvad üksteist õdedeks ja vendadeks; on andnud kolmekordse varjupaiga tõotuse (kolm kalliskivi); ülesandeks on munkade eest hoolitsemine, kloostrite ehitamine 2. mungad ja nunnad mungad olid kõrgemal kohal kui nunnad; munki kutsutakse bhiksu|deks, nunni bhiksuni|deks, tõlkes kerjus; enamasti on mungad ja nunnad rõõmsad inimesed Kui inimene tahab nunnaks või mungaks saada, peab ta riietuma kollasesse, pea raseerima kiilaks. Peab munga ees andma kolmekordse tõotuse. Mõnikord eelneb sellele ka noviitsiaeg (prooviaeg), mis ajal proovitakse munga või nunna elu. Mungatõotuse 10 punkti: Tõotan, et ma... 1. ei tapa ühtegi elusolendit. 2. ei võta seda, mida mulle antud ei ole. 3. hoidun kõrvatust elust
T ähtsaim tekst. Abidharmapitaka, f ilosoof ilised p õhitekstid. Üks eripära on see, et kolmikkorv on s äilinud tervikuna Paali kaanonina.Budismi puhul võime rääkida avatud kaanonist, igaltpoolt liitus juurde uusi tekste. Kolmikkorv on aga budismi skeletiks. Sangha *Mungad & nunnad. Ei tohi olla oma omandit. Sangha laiemas t ähendab kõiki budiste, kitsamas aga munki ja nunni. *Kolmekordne pühendumistõotus. Võtan varjupaigas Buddhas, v õtan varjupaiga dhar mas jne.. *Viis käitumisjuhist: hoiduda elusolenditele kahjutegemast hoidu selle võtmisest, mida pole antud hoidu sugulisest kõlvatusest hoidu valelikust k õnest hoidu teadvust ähmastavatest ainetest. Lisaks viiele lisandub veel k äitumisjuhiseid munkadele ja nunnadele: hoidu söömast valel ajal
Sündis Rajasthanis. Umbes 15 sajandil toimub lahkulöömine. lonkA liikumine. Terapanthi- lubavad oma munkadel ja nunnadel mööda maailma jutustamas käia. DigaMbaral suuremat jaotust ei ole. Bisa-pantha, tera-pantha, tarana-pantha, gunana-pantha, tata-pantha, kanji-pantha. Bisa-pantha ainukesena lubab kujusid tempiltesse, tera-pantha ei luba elavaid taimi templisse tulla. Gunana-pantha templites ei tohi olla lampe. Kanji-pantha on Kanji nimelise õpetaja loodud sekt. digaMbara munki ja nunni oli nagunii suhteliselt vähe. 19. sajandil rändab väga palju ilmikdzainiste väljapoole Indiat. Uparaya ilmikdzainistide kogunemiskoht. Dzainistide lastel eraldi koolid- pAthasAlAd. Kõige enam ilmikdzainiste elab Inglismaal. Mungaks või nunnaks saadakse pärast pühitsust, mida nimetatakse dikSAks. Antakse viis vannet. Mungad ja nunnad jagatakse gruppideks. Hindu askeedid paluvad raha, aga dzainist ei tohi raha võtta. Dzainistide jaoks abielu ainult leping. Neil puudub matusetalitus
annaabi.ee 
