tegu. Tegelaste eetika ja moraal põhineb aususel ja hoolimisel, aga tihiti unustakse need põhimõtted ja esile kerkib ahnus ja maisetele naudingutele allumine. Ühes kloostris elas kord üks imekaunis neiu, kes jäi silma ühele möödaminevale kelmikale noormehele. Poiss käis luuramas veel mitmel õhtul, kuni lõpuks tütarlapsega jutule sai. Nad olid koos mitmel õhtul kuid lõpuks said teised nunnad sellest teada ja kohe sellest pea nunnale teatama ruttasid. Samal ajal aga oli nende ustav eeskuju preestriga hullamas, ja imekähku, suurest hirmust ennast kiiruga riidesse pannes ja" oh seda häda", preestri püksid rätiku asemel edale pähe tõmbas. Esialgu ei märganud seda keegi. Kuid kui abtiss parasjagu noort tütarlast noomina ja hirmsate sõnadega sõimama oli hakand, märkas tüdruk järsku et nunnal on peas püksid, millest võis niimõndagi järeldada. Üsna pea nägid seda aga ka teised
(aknavitraaz). 25. Tallinna vanalinnas asuvad gooti kirikud: Niguliste kirik, Pühavaimu kirik, Toomkirik, Oleviste kirik. 26. Tartu Jaani kirik on gooti stiilis, Eesti üks vanemaid ja ainulaande kogu Euroopas, omanäoliste ning suure hulga terrakotaskulptuuride tõttu. 27. Pirital asuvad Pirita kloostri varemed - asutati 1407. aastal, klooster oli mõeldud elamiseks 60 nunnale, kelle eluruumid pidid olema eraldatud teiste kloostrielanike ja tööliste ruumidest. Kloostri kirik oli vahevõrega jaotatud kaheks, millest üks osa oli mõeldud nunnadele ja teine pool ilmikele, kes soovisid kirikus jumalateenistusel käia. 28. Kõige paremini säilinud konvendihoone eestis on Kuressaares (Kuressaare linnus). 29. Kõige tuntum gooti ühiskondlik hoone Tallinnas on raekoda. 30. Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse nissiga (petik)
Pirita klooster Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt, umbes aastast 1400. Põhi eestvedajateks said kolm kaupmeest: Hinrich Swalbart, Hinrich Huxer ja Gerlich Kruse. Nagu enamik toonaseid kloostreid oli see monasteria mixta tüüpi. Klooster oli mõeldud elamiseks kuuekümnele nunnale ja kolmeteistkümnele preestrile, kelle eluruumid pidid olema eraldatud teiste kloostrielanike ja tööliste ruumidest. Klooster ja kirik oli jaotatud kaheks, millest üks pool oli mõeldud nunnadele ja teine pool ilmlikele, kes soovisid kloostrikirikus jumalateenistusel käia. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba.
Poiss põgenes. Hiljem läks ta von Zapfe juurde ,kuna ta palus oma tütre Agathe nunnaks saamise jaoks rekomandatsiooni.Munk oli nõus. Agathe oli väga noor ja ta ei teadnud elust ja nunnaks olemisest midagi. Munk lootis temast pühakut teha. Heinrich läks ühele vanale naise surnuvoodile palvetama. Vanamemm andis talle kuldse keti, mille otsas oli punaste kallsikividega kaunistatud rist. Munk keeldus seda endale võtmast aga lubas selle ühele nunnale anda.Niisiis ands ta keti Agathele ja palus tal mitte öelda,et tema oli selle talle andnud.Hiljem sai prior sellest teada ja noomis munka. Raad hakkas kloostriga kiusu panema,sest mungad ei jutustanud puhast usku.Neile kuulus Ktariina kiriku all olev kelder ja nad nõudsid seda endale tagasi, näidates neile vanu dokumente, mis tõestasid seda.Töömehed tassisid sinna igasugust püssirohtu ja sõjarelvi.Kui
Ta ei tahtnud seda auhinda iseendale. Ta võttis selle vastu, sest Nobeli rahupreemiaga austati ka vaeseid, keda ta teenis. Saadud raha (340 000 DEM) andis ta ehitusmaterjalide ostmiseks vastabiellunutele, et nad saaksid pereelu kogeda ja endale kodu ehitada. See polnud tema jaoks mitte almuseandmine, vaid üleskutse enesega toimetulemiseks. Ta soovis, et noored pered tõdeksid, et perekond on selles maailmas tõeline rahu rakuke (Kurg, 1998). Tunnustuse kõrval, mis aktiivsele nunnale kogu maailmas on osaks langenud, on teda ka kritiseeritud, sest ta on muuhulgas agaralt võidelnud rasestumisvastaste vahendite ja abordi vastu (Sichtermann, 2004: 253). Ema Teresa arvas, et kui laps peab surema sellepärast, et vanematel on hirm veel ühte suud peresse soetada, veel ühte last kasvatada, siis ta tunneb, et see on ülimalt suur vaesus (Kurg, 1998). 3. veebruaril 1994 Rahvusvahelise Palvetaja Hommikusöögil, mida sponsoreeris USA
annaabi.ee 
