Kui Faust nägi asju halvemast poolest siis Wagner oli tunduvalt optimistlikum. See võis olla tingitud sellest et ta oli noorem kui Faust. "Kui minul mõnikord on tusatuju, kuid iial see ei võta säärast kuju. Peale maa ja mets on igav mehele, mind kadedaks ei tee ka linnutiivad. Mis teise jõuga vaimurõõmud viivad mind köitelt köitele ja lehelt lehele! Kui hubaseks siis saavad talveööd ja õnnis elu läbi voolab soontest!" Lk33 Sel ajal kui faust nukrutseb, veavad teavas Issand ning Mefistofeles kihla. Viimane üritas nimelt kõigest väest Issandale selgeks teha, et inimesed pole südames head ning et nad kalduvad meeleldi õigelt teelt. Varsti ilmub Mefistofeles Fausti juurde ning sõlmitakse leping. Faust ei uskunud, et suudab nautida elu, seetõttu võttiski ta vastu Mefistofelese pakkumise: Mefistofeles täidab kõik Fausti soovid, ning on ta teener, kui Faust peaks
12) Onegin armub Olgasse, lihtsameelsesse ja kenasse tüdrukusse, siis tüdineb temast ja talle hakkab silma Olga õde, Tatjana. 13) Tatjana armastas ka lugeda. 14) Lenski ja Onegin Larinitel külas. 15) Tatjana armub Oneginisse, ta kirjutab Jevgenile kirja, ta ei oska vene keeles kirjutada. 16) Onegin sõidab soome. 17) Tatjana kiri pani ta mõtlema, pihib, et ei suuda end abieluga siduda. Talle ei meeldi abielu, 18) Tatjana nukrutseb 19) Lenski ja Olga on armunud 20) Tatjana nimepäev, Onegin ja Lenski vestlevad. 21) Tatjana nägi und ja uskus ennustusi. 22) Tatjana salaaimdus õnnetusest 23) Lenski kutsus Onegini enda juurde peole, nad läksid tülli. 24) Onegin tantsis kättemaksuks Olgaga 25) Lenski läks närvi, kutsus duellile 26) Lenski saab surma 27) Onegin on väga ehmunud ja kurb 28) Olga sai uue mehe 29) Nad sõitsid Moskvasse, Tatjanale tutvustati kindralit, et see talle meheks läheks.
Ah, enne saabumist Jeruusalemma neil tuleb kesta piinlikeim dilemma, sest kuna kõrisid neil nöörib ling, peab tagakaudu lahkuma neist hing. Arvamus: Olenemata sellest, mida sa oled korda saatnud või tegemata jätnud, ootab kõiki ühesugune saatus. Autor viskab surma üle nalja ning on lähenenud sellele omamoodi huumoriga. Simmanil Öö horisondilt hõbepalgse üles vinnab kuu. Harmoonik tasa nukrutseb all õitsva pirnipuu. Ja sireleis mul särasilmil vastu viipab aid, noor lehestik täis õhetavaid tähesagaraid. Sääl puhmastikus puude vahel naer ja sosinad. öö suhkrusaias tüdrukud kui väiksed rosinad ja rehelävel külapoisid, paberossid suus. Käest kätte rändab kobrutades mühav õllekruus. Kuid lakkamatult sireleis kui pilvis ujub aid,
naised, kes temaga varem olnud on, ei ole kunagi õnnelikud olnud. Sellele vaatamata soovis ta Annaga koos olla ning ei suutnud talle mõtlemist lõpetada. Anna oli eluvõõras ning oli elanud ausat ja puhast elu, petmine oli talle vastik, sellegipoolest soovis ta Guroviga koos olla. 3. Muudatused novelli meeleolus novelli vältel. Minu arust novelli meeleolu novelli vältel väga ei muutu. Üldiselt on meeleolu melanhoolne, aeg ajalt muutub nukramaks, siis kui Anna nukrutseb. 4. Lahtine lõpp. Milline võiks olla lahendus? Lahendus võiks olla selline, et nii Gurov kui Anna jätavad oma praegused elud ning põgenevad koos. Novelli järgi tundub, et neil peaks raha olema, nii et see ei valmistaks probleeme. Teine lahendus võiks olla see, et nad lähevad mõlemad oma elude juurde tagasi ning ei kohtu enam. Unustavad teineteist ära ja elavad nii nagu enne kohtumist.
tantsuga Apolloni lüüra saatel ja inimene, keda nad külastasid sai õnnelikuks. Koos muusadega olid nad ,,laulukuningannad" ja ühtki pidu polnud võimalik pidada nendeta. Muusasid oli üheksa. Ja nad olid Zeusi ja Mnemosyne tütred. Esialgu ei tehtud nende nagu graatsiate vahelgi mingit vahet. ,,Nad kõik olid ühel meelel," nagu ütleb Hesiodos, ,, vabad tülidest, neil süda tuksub muredeta lauludes. See keda muusad lemmivad , on õnnelik. Kui murest murtud inimene nukrutseb, võib päästa teda ainult muusa sugulane. See ongi püha kink, mis tuleb muusadelt." Hiljem sai iga muusa omaette tegevusala. Kleio oli ajaloo muusa, Urania astronoomia, Melpone tragöödia, Thaleia komöödia, Terpsichore tantsu, Kalliope eepilise luule, Erato armastusluule, Polyhymnia jumalatele määratud laulude, Euterpe lüürika muusa. Muusad olid nagu graatsiadki Apolloni tõejumala, saatjad. Vetejumalad Triton oli Mere pasunapuhuja
Aknad on seestpoolt raudtrellidega näotuks tehtud. Põrand on hall ja pinnuline. Toas seisavad põranda külge kruvitud voodid. Nendel istuvad ja lamavad siniste haiglakitlite ja vanamoeliste öömütsidega mehed. Need on nõdrameelsed. Kokku on neid viis. Ainult üks on neis aadlik, teised aga kodanikuseisusest. Ukse juures esimene, pikk kõhetu mees ruskete läikivate vurrudega ja nutetud silmadega, istub pead kätele toetades ja vahib ühte punkti. Ta nukrutseb ööd ja päevad läbi, võngutades pead, õhates ja kibedalt naeratades; kõnelustest võtab ta harva osa ega vasta harilikult küsimustele. Ta sööb ja joob masinlikult kui antakse. Otsustades piinava, raiuva köha, kõhnuse ja põskede puna järgi algab tal tiisikus. Temale järgneb väike, elavaloomuline, väga liikuv vanamees, väikese terava habeme ja mustade kahuste juustega nagu neegril. Päeval sammub ta mööda palatit ühest
Isa pakub välja, et Tiina võiks Maretile abiliseks minna. 12. (124) Tiina üritab asjalik olla ja hakkab tegutsema kuid kukutab ämbri kaevu. Tiina saabki Mareti ja Sassi juurde tüdrukuks. Indrek mõtles selle üle järgi ja sai aru, et talle ikka see ei meeldi. Oskarile hakkab Tiina meeldima ja ta ei käi enam õega nii tihti väljas. Ellile Tiina ei meeldi üldse. 13. (134) Lapsed ja Tiina muutuvad rõõmsamaks, plikad laulavad ja Eedi nukrutseb sest tüdrukud ei taha teda, kuid lõpuks kisab kaasa. Mariti ja Sassi majapidamisse tuleb sulane Ott, kes läheb Tiina pärast Oskariga kaklema. Oskar räägib isale ausalt loo aga Elli kaitseb Otti. Tiina ja Elli saavad aidast kambri magama. 14. (145) Ott läheb külapeale aga ilma Ellita. Tiina ja Indrek räägivad poiste kiskumise pärast. Indrek kindel, et süüdi Tiina ja ta headus. Tiina räägib Eediga ja kuuleb, et Ott ja Juuli teematavad. Pingeid
21. (181) andres sebib jalle mari, andres raagib saladuse, et ajas ise pearu rukkipollule, mari saab teada et juss pussitas andrest, andres soosib ikka mari, 22. (187) mari ja andres lahevad opetaja juurde, opetaja pahane sest nad on patused, mari ja andres jutustava opetajaga pattudest ja nende pohjustest, toimuvad pulmad, tekib tyli kutsumata kylalistega, mari leiab laulu misparast tyli tekkis, andresele sellest ei raagi 23. (199) Andres nukrutseb et Mari enam roomus pole, saab teada er pearu tellis selle laulu, sai teada et Maril see alles, andres tahtis marile kallale minna et ta laulu ei andnud, 24. (205) Andres tahab saunatadiga raakida, juuris Jussi puu valja, Madis kakleb naisega sest too raakis liiga palju, mari synnitas poja, 25. (211) lastega oli koik hasti, ainult indrek pillis, jalle oli palju tood vaja teha sest karjad suurenesid,pearu ja andres voistlesid
tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini duellile. Onegin vastupidiselt oli terve oma elu eland pidustuste ja tralli sees. See väsitas teda ja ta tahtis sellest eemale saada, mis tal ka läbi juhuse õnnestus. Ta oli näinud ja elanud teistsugust elu kui Lenski. Ta teadis mida tähendab truudusetus ja naistega olemine ilma armastuseta. Lenski istub terve ööläbi üleval ja nukrutseb oma ilma jäänd armastuse pärast. Onegin see vastu on aga külm ja kalk. Ka duellil võideldes ei palu Onegin viimast korda vabadust vaid alustab koheselt sellega. Peale oma sõbra surma on ta jätkuvalt külm ja kalk ning sõbra surm ei näi teda murjendavat. 8. Püüa mõista, mida õieti tähendab Tatjana tunnetes ja mõtetes astuda üle Onegini kabineti läve. Jälgi teda Onegini vaimsesse maailma süvenemas. Millised küsimused ja kahtlused võiksid tal olla?
filosoofia ? Diogenesele meeldis korrata, et ainult jumalad ei vaja midagi; jumalasarnased inimesed aga vajavad vähe. ? Räägitakse, et isegi Makedoonia Aleksander ütles: Kui ma poleks Aleksander, tahaksin olla Diogenes. ? Küsimusele, mida kujutab endast Diogenes, vastas Platon: Peast põrunud Sokratest. ? Diogenes rääkis, et tõeline nauding on see, kui hing on rahulik ja rõõmus. Ilma selleta ei too isegi kuld mingit kasu. Kui inimene nukrutseb vähese või palju pärast, siis ei saa teda enam õnnelikuks pidada ta on õnnetu. 2) Meos, Indrek. Antiikfilosoofia. Tallinn : Koolibri, 2000. lk. 119 127 http://www.hot.ee/indrme/epikuros.htm Epikurose (341270 e.m.a) filosoofia on iseloomulik ajale, mil hakati huvi tundma mitte niivõrd maailma, kuivõrd inimese saatuse vastu selles maailmas. Filosoofia ülesandeks on Epikurose arvates aidata inimestel saada õnnelikuks, vabaneda kannatustest: Tühjad on
annaabi.ee 
