prink pringim prinke kõige pringim lühike lühem lühikesi lühim saamatu saamatum saamatuid saamatuim vilu vilum vilusid kõige vilum kuri kurjem kurje kõige kurjem valge valgem valgeid valgeim pisike pisem pisemaid pisim okslik okslikum okslikke okslikem nukker nukram nukraid nukraim südi südim südisid kõige südim pime pimedam pimedaid pimedaim õudne õudsem õudseid õudseim armas armsam armsaid armsaim
Kirjeldada võib tegelasi (otsene ja kaudne), tegevuspaika (ruumiline ja ajaline taust), meeleolusid. Jutustuse süzee on kahetasandiline, hõlmates tegelastega seotud juhtumusi ning tegelaste mõtte- ja tundeelu. KIRJUTA VÄHEMALT 300-SÕNALINE JUTUSTUS ESIMESEST VÕI (SIIANI) VIIMASEST KOOLIPÄEVAST. Gümnaasium, ei teadnud mida sellelt kohe oodata. Olin juba varem aru saanud, et lihtsam see olema ei saa kui põhikool ning see lohutas mind ka eksameid tehes. Kõige nukram osa oli aga see, et seda rasket teed jäid minuga põhikoolist kannatama vaid mõned ning tulemas oli palju uusi nägusi. Ma olin harjunud, et tunnen kõiki, kuid nüüd me olime nii erinevad. Oli kätte jõudnud 1.september, päev mida ootab ainult esimese klassi õpilane arvatavasti kõige rohkem, samas ootasin ka mina seda natukene. Tore oli mõelda, et saan siit ehk rohkem sõpru ning ehk on nad toredad ja meil on kõigil vähemalt üks ühine eesmärk
kooliõpilaste tunnetega. Kõige raskem on hommikune ärkamine. Eriti siis, kui argipäevane koolikohustus rikub mõne ilusa unenäo. algusaastatel ehk esimene kuni kolmas klass möödus üpriski ladusalt. Saan seda väita, sest olin järjepidev õppija. Kindlasti need õpilased, kes õppimisele oma aega nii palju ei pühendanud vihkasid juba siis koolist käimist. Pole ju mõtet pingutada, kui kõik tundub nii arusaamatu ja raske. Esimeses klassis oli tingimata kõige nukram hetk see, kui sain oma esimese kolme. (eesti keeles) Sellele järgnes tohutu pisarameri, millega ma edukalt kodus jätkasin. Isegi emal ei õnnestunud mind rahustada. Vähemalt järgnevad kolm nädalat olin ma õpetaja peale maruvihane. Mida klass edasi, seda raskemaks läksid õppematerjalid. Olin tüdinud igapäevasest õppimisest ja tühipaljast tuupimisest. arvan, et üheteistkümne aastaselt oli varajane puberteet juba käes. Klassikaaslaste seas hakkasid väljakujunema omad grupid
inimestest ja frakkidest“. See luuletus meeldis mulle enim, sest see on riimuv – seda on hea lugeda. See räägib see ühe kirjaniku elust. Veel meeldis mulle see luuletus, sest sellel on hea peamõte – see, mida me teistele anname on siiski vähem võrreldes sellega, mis tagasi saad. Luuletus, millest aru ei saanud – (lk 29) „Raske aeg“. Ma ei saa aru, mida tahab luuletaja selle luuletusega öelda või, mida ta mõtleb. Jääb minu jaoks täiesti arusaamatuks. Kõige kurvem / nukram / traagilisem luuletus – (lk 10) „Kõrged, kummalised“. See luuletus tundus mulle kõige süngema, nukrama meeleoluga. Ta kirjutab linnast kui mahajäetud kohast, kus tunneb ennast üksiku hingena. Kõige lõbusam / rõõmsam luuletus – (lk 36) „Kartuliõis“. See on mõeldud küll esitamiseks lauluna, aga valisin selle, sest selle luuletuse sõnad on lõbusad ja kaasakiskuvad. Luuletus pühendusega sõbrale – (lk 30) „Eluaeg olen tahtnud õue“. Valisin selle luuletuse
inimest. Kuigi ta oli sõjavastane on luules tunda patriootlikkust . - Viimases luulekogus luuletused jahmatavad ja väljakutsuvad 10. Visnapuu luuletuskogude lähivaatlus (näited konkreetsetest luuletustest) - 1917 ,,Amores"- väga romantiline, tundeküllane, impressionistlik, intiimne, jumala teema ka sees- ,, Mälestused suvest II" - 1918 ,,Jumalaga, Ene!"- sisaldas ka armastusluulet kuid oli nukram(söjaaeg), söna ja kölamäng - 1920 ,,Käoorvik"- see pm sama mis eelmine, ajas sama juttu, aga selles ilmusid ka kirjad Ingile - 1920 ,,Talihari"- sisaldab ajalaule, väärtustavad inimest, emotsionaalne ja enesest lähtuv luule- ,,Sireli" - 1920 ,, Hõbedased kuljused" on jutt täiesti sokeeriv, jahmatav ja väljakutsuv, kirjutab jumalast, räägib temaga nagu mees mehega, algusea arvab et jumalat
,,Vennad lõvisüdamed". Neitsi Maarja on nagu tema ema. Räägib kaastundest. ,,Orb" orb on vaenelaps, kellel kedagi pole. Inimesed mõnitavad ja narrivad teda. Inimesed ei julge olla nemad ise. ,,Üksteisest pimesi me mööda käime", tegelt on pealkirjata luuletus. Mask kaob inimeselt siis, kui teda puudutab lähedalt kunst. Ühise kunstielamuse kaudu võivad inimesed leida teineteist. Kunsti kaudu tajub inimene tõde. Viimane loominguperiood. 1935-1980. Eluperiood Underil üldiselt nukram ja tõsisem. Kõigepealt 30ndate teise poolde jääb ema surm ja Under on väga lähedane olnud oma emaga, murepoolne surmateema tuleb sealt. Teine asi on need ajaloosündmused, mis saavad alguse 1939, ja mida Under siis murelikult jälgib. Esimene Nõukogude aasta möödub temale õnneks sedasi, et ei küüditata, ei kirjuta ise, tõlgib Lermontovi. Viimane kogu, mis ilmus kodumaal, oli 1942, mis kannab pealkirja ,,Mureliku suuga" sellepärast aastakümneid ei kasutatud koolides
olevat mõned harvad, juba hallid juuksesalgud, ta laiale kõrgele laubale oli korts tekkinud, sügavais silmis säras aga haruldane noorus, elujanu, sügav kirg. Ta jälgis vahetpidamata mustlastüdrukut, ja kuna noor muretu kuueteistkümneaastane plika oma tantsu ja hõljumisega kõigi vaimustust äratas, näis tema nägu üha süngemaks muutuvat. Aeg-ajalt vaheldus ta huultel naeratus ohkega, naeratus oli aga ohkest veelgi nukram. Noor tütarlaps jäi lõpuks hingeldades seisma ja rahvas plaksutas talle vaimustatult. «Djali,» hüüdis mustlastüdruk. Gringoire nägi neiu juurde tulevat ilusat väikest kitse, keda ta varem polnud märganud ja kes seni oli vaibaotsakesel 59 lamanud ja oma käskijannat jälginud, kui see tantsis. Loom oli valge, vilgas ja erk, tal oli läikiv nahk, kullatud sarved ja sõrad ning kullatud kaelarihm. «Djali,» ütles tantsijanna, 3 3 «järg on sinu käes
annaabi.ee 
