konstrueerida suurima tõepära meetodil fülogeneesipuu. Kombineerides neid viit taksoniesindajat, tuleks selleks leida kõik puud, mis erineksid teineteisest topoloogia poolest. Järgnevalt tuleb leida kõigi puude puhul väärtused, mis näitavad, kui tõenäoline on sellise puu evolutsioneerumine. Teeme lihtsustuse ja vaatleme DNA ahelas ainult ühte saiti n. Valime kõigi puude seast välja ühe ning leiame selle puhul tõepärasuse väärtuse. Olgu nende viie organismi (O1-O5) nukleotiidiks antud saidis n vastavalt A; G; G; T; T: Esmalt tuleb alustada tippudest ja leida, milline on tõenäosus, et organismide O1 ja O2 eellasorganismi antud saidis oli näiteks nukleotiid A. Sama tuleb teha ka kõigi teiste nukleotiidide kohta. Üldine valem (nukleotiidi X kohta) on järgmine: Siin tähistab Pij(t) transitsiooni, transversiooni või siis tõenäosust, et nukleotiid jääb samaks.
Paranda väide eitust kasutamata! 1. Orgaanilistest ainetest on loomses organismiskõige rohkem sahhariide VÄÄR, sest Orgaanilistest ainetest on kõige rohkem valke. 2. Valgu aminohapete vahel on vesiniksidemed VÄÄR, sest valgu aminohapete vahel on pepiidside. 3. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks ÕIGE. 4. HIV toimel lakkab Sinu kehas antigeenide teke ÕIGE. 5. DNA monomeeriks on ribonukleotiid VÄÄR, sest DNA monomeeriks on desoksüribonukleoid. 6. RNA nukleotiidiks on ribonukleotiid ÕIGE. 7. Valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat-17,6 kJ ÕIGE. 8. Kolesterooli , rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk tromboos VÄÄR, sest kolesterooli, rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos. 9. Kitiin on polüsahhariid, mis esineb imetajate luudes. VÄÄR, sest kitiin on polüsahhariid, mis esineb putukate kestades. 10
Paranda väide eitust kasutamata! 1. Orgaanilistest ainetest on loomses organismiskõige rohkem sahhariide Vale- Kõige rohkem on valke. 2. Valgu aminohapete vahel on vesiniksidemed Vale- aminohapete vahel on peptiidside. 3. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks Õige 4. HIV toimel lakkab Sinu kehas antigeenide teke Vale- sinu kehas lakkab antikehade teke. 5. DNA monomeeriks on ribonukleotiid Vale- DNA monomeeriks on desoksüribonukleotiid. 6. RNA nukleotiidiks on ribonukleotiid Vale- RNA monomeeriks on ribonukleotiid. 7. Valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat-17,6 kJ Õige 8. Kolesterooli , rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk tromboos Vale- Kolesterooli , rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos. 9. Kitiin on polüsahhariid, mis esineb imetajate luudes. Vale- Kitiin on polüsahhariid, mis
32. Lipiidid on orgaanilised ained, kuhu kuuluvad(4) rasvad, õlid, vahad, steroidid 33.Otsusta, millised väited on õiged. Paranda väide eitust kasutamata! 1. Orgaanilistest ainetest on loomses organismis kõige rohkem sahhariide valke V 2. Valgu aminohapete vahel on vesiniksidemed peptiidsidemed V 3. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks Õ 4. HIV toimel lakkab Sinu kehas antigeenide antikehade teke V 5. DNA monomeeriks on desoksüribonukleotiid V 6. RNA nukleotiidiks on ribonukleotiid Õ 7. Valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat-17,6 kJ Õ 8. Kolesterooli, rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk tromboos ateroskleroos V 9. Kitiin on polüsahhariid, mis esineb imetajate luudes lülijalgsete toeses ja seente rakukestas. V 10. Inimeste varusahhariid maksas on glütseriin glükogeen. V 11. Lihasraku ehituses olevad valgud – müofibrillid muudavad välismõjutuste tagajärjel oma mõõtmeid Õ 12
Organism e. isend- elusolend, kes kasvab, areneb, kellel on terviklik keha, ainevahetus, sigimisvõime. 4. Anorgaanilised ained, ioonid rakus. C, N, O, H ja ioonide ülesandeid rakus. Vee funktsioonid rakus. CHNOPS 5. Raku peamiste orgaaniliste ainete (aminohapete, valkude, süsivesikute, lipiidide) lühiiseloomustus (ehitus, ülesanne). Kovalentne side, peptiidside, vesinikside. 6. Nukleiinhapete mõiste. Nukleotiidid, nende koostisosad, liitumine nukleotiidiks. RNA ja DNA nukleotiidid. Nukleiinhape- nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, sisaldavad raku tegevusjuhiseid, sh kuuluvad DNA (desoksüribonukleiinhape-hüdroksüülrühm puudub, ainult H) tuumas, mitokondrites, kloroplastides ja RNA (ribonukleiinhape 2’ OH rühm allub kergesti hüdrolüüsile), tuumas, tuumakeses, üksikute molekulidena tsütoplasmas. On tänu fosfaatrühmale neg. Laenguga. Nukleotiidid koosnevad:
moodustub viies heeliks. Klass II tRNA-sid on vähe – nende hulka kuuluvad vaid tRNA Leu, tRNASer ja eubakterite ning organellide tRNATyr. 7 T-õla (tähistatakse ka TΨC õlg) pikkuseks on 5 bp. 7 aluse pikkune T-ling sisaldab sageli modifitseeritud lämmastikalust ribosüültümidiin (tümiin paikneb riboosi küljes; nimetatakse ka 5-metüüluridiiniks, m5U). Teiseks modifitseeritud nukleotiidiks selles piirkonnas on pseudouridiin Ψ (uratsiil on liidetud riboosi külge C5 kaudu, mitte tavapärase N1 kaudu). tRNA molekuli pikkus varieerub tavaliselt 75-85 nukleotiidini, kuigi leidub ka erandeid. tRNA nukleotiidid on nummerdatud ühtse nomenklatuuri alusel: esimene nukleotiid on 5’ otsas, antikoodoni moodustavad nukleotiidid 34, 35, 36 ja 3’ otsa konserveerunud järjestus CCA kannab numbreid 74...76 olenemata sellest, mitu nukleotiidi konkreetses tRNA
erinevate mehhanismide alusel. subühiku modifikatsioon võimendab anti- interaktsiooni, ß` subühiku fosforüleerimine aga inaktiveerib ensüümi. Transkriptsiooni initsiatsioon 70 promootoritelt. E. coli 70 poolt äratuntavate promootorite konsensusjärjestuse aluseks on võetud 298 promootorit. -35 -10 T69T79G61A56C54A54 N16-18 T77A76T60A61A56T82 Transkriptsioon algab 6-7 nt -10 heksameerist geeni poole ning peaaegu alati on esimeseks nukleotiidiks puriin (A või G). Eristatakse mitut etappi, kus RNA polümeraas on DNA-ga seotud erinevas ulatuses: 1. Suletud kompleksi (closed complex) moodustumine. Holoensüüm on seondunud spetsiifiliselt promootorile, kattes regiooni -55 kuni +20 (80 bp). 5 2. Avatud kompleksi moodustumine, isomerisatsioon. Tekib mull, kus DNA ahelad on lahti sulanud. DNA ahelate lahtisulamine toimub regioonis -10 kuni +2
DNA ahelate lahtisulamine transkriptsiooni initsiatsioonil hõlmab ka regiooni, kus paikneb A:T-rikas 10 element (DNA ahelad eralduvad teineteisest kergemini just A:T-rikastest piirkondadest!). 35 ja 10 heksameeride vaheline ala on enamasti 16-18 nukleotiidi ning selle nukleotiidne järjestus võib olla suvaline. Transkriptsiooni alguspunkt jääb 10 järjestusest 5-9 nukleotiidi allapoole. Valdavalt on esimeseks nukleotiidiks RNA ahelas (RNA molekuli 5´ otsas) puriin, seega kas adenosiin- või guanosiinnukleotiid. Transkriptsiooni elongatsioon RNA ahela elongatsiooni katalüüsib RNA polümeraasi apoensüüm, millest on dissotseerunud sigma faktor. Elongatsiooni käigus on DNA ahelad transkriptsiooni toimumise kohas teineteisest 18 aluspaari ulatuses eraldunud. RNA ahela polümerisatsioon toimub kiirusega 40 nukleotiidi sekundis. Sünteesitav RNA ahel
DNA ahelate lahtisulamine transkriptsiooni initsiatsioonil hõlmab ka regiooni, kus paikneb A:T-rikas 10 element (DNA ahelad eralduvad teineteisest kergemini just A:T-rikastest piirkondadest!). 35 ja 10 heksameeride vaheline ala on enamasti 16-18 nukleotiidi ning selle nukleotiidne järjestus võib olla suvaline. Transkriptsiooni alguspunkt jääb 10 järjestusest 5-9 nukleotiidi allapoole. Valdavalt on esimeseks nukleotiidiks RNA ahelas (RNA molekuli 5´ otsas) puriin, seega kas adenosiin- või guanosiinnukleotiid. Transkriptsiooni elongatsioon RNA ahela elongatsiooni katalüüsib RNA polümeraasi apoensüüm, millest on dissotseerunud sigma faktor. Elongatsiooni käigus on DNA ahelad transkriptsiooni toimumise kohas teineteisest 18 aluspaari ulatuses eraldunud. RNA ahela polümerisatsioon toimub kiirusega 40 nukleotiidi sekundis. Sünteesitav RNA ahel
annaabi.ee 
