Bioloogia 06.03.2012 Keharakkude moodustumine Interfaas Faas kahe mitoosi vahel Toimub DNA replikatsioon e. DNA kahekordistumine ATP süntees Suurenenud raku mõõtmed ja organellide arv Tsentrioolid kahestuvad Kromosoomid on lahtikeerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas ettevalmistav faas Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraan lahustub Tsentrioolid liiguvad poolustele Moodustub mitoosikääv Metafaas eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad käävi ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri e. Primaarsoonise külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas rändamisfaas
Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teist makroergiliste ühendite süntees. Sellega valmistub rakk järgnevaks jagunemiseks. Suurenevad raku mõõtmed. Toimub enne raku jagunemist DNA kahekordistumine. Millised muutused toimuvad kromosoomidega mitoosi käigus? Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Ühtlasi jagab see iga kormatiidi kaheks osaks, neid nim. kromosoomi õlgadeks. Mitoosile järgnevas interfaasis on nad taas lahtikeerdunud kujul nukleosoomsete fibrillidena. Kuidas mitoos toimub? Profaas Keerduvad kromosoomid kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub. Moodustuvad kääviniidid. Lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Moodustub ekvatoriaalnetasand. Maksimaalselt kokku keerdunud.
Rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mtioosi lõpuni Interfaasis toimuvad rakusisesed muutused: Organellide arv suureneb ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Raku mõõtmed suurenevad Enne raku jagunemist DNA kahekordistumine. Kromosoom- DNA ja valgu molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid määravad ära pärilikke tunnuseid. Muutused kromosoomidega mitoosi käigus: Kromosoomid pole mikroskoobis vaadeldavad ja esinevad rakutuumas nukleosoomsete fibrillidena. Iga kromosoomi ehituses üks DNA molekul. Interfaasi lõpuks on kromosoomid kahekromatiidilised. Ühe kromosoomi kromatiidid( ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom) on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Tsentromeer jagab iga kromatiidi 2 osaks- kromosoomi õlgadeks. Mitoos- jagatud 4oskas. Profaas kromosoomid keerduvad nii kokku, et võib mikroskoobis näha. Rakutuum suureneb. Tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas- rakk polaliseerub
· Mitoosi ning interfaasi kestus sõltub rakutüübist ja vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest, võivad mõjutada ka keskkonnatingimused. · Interfaasis suureneb organellide arv, toimub ATP ja teise makroergiliste ühendite süntees, loomarakkudes algab ka tsentrioolide kahestumine. Kõigi nende protsesside käigus suurenevad raku mõõtmed. Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistumine. · Interfaasis esinevad kromosoomid nukleosoomsete fibrillidena, iga kromosoomi ehituses on üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised (koostises on kaks DNA molekuli). · Ühe kromosoomi kromatiidid on ühendatud omavahel tsentromeeri abil, tsentromeer jagab ühtlasi kromatiidi kaheks osaks: kromosoomi õlgadeks. · Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud
Karüokinees(Tuuma jagunemine) Tsütokinees(Tsütoplasma jagunemine) Interfaas Faas kahe mitoosi vahel T= A=T =A Toimub DNA replikatsioon A= T=A =T Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv C= G=C =G Tsentrioolid kahestuvad G= C=G =C Kromosoomid on lahti keerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas(ettevalmistav faas) Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraan lahustub Tsentrioolid liiguvad poolustele Moodustub mitoosikääv Metafaas(eraldumisfaas) Kromosoomid koonduvad käävi ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri ehk primaarsoomise külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas(rändamisfaas) Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele(ATP energia arvel)
Interfaasis enamik rakke diferentseeru: nad omavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Karüokinees rakutuuma jagunemine. Selel käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumase vahel. Tsütokinees tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena tekib kaks tütarrakku. Kromosoomide muutused mitoosis Interfaasis on kromosoomid lahtikeerdunud ja seetõttu ei ole nende kuju mikroskoobis vaadeldav. Sel perioodil esinevad kromosoomid raku tuumas nukleosoomsete fibrillidena, seejuures on iga kromosoomi ehituses üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahe-kromatiidilised. Nende koostisesse kuulub kaks DNA molekuli, mille nukleotiidsed järjestused on üldjuhul identsed ja sisaldavad seetõttu samu geene. Alles mitoosi alguses keervuvad kromosoomid sedavõrd kokku, et neid saab mikroskoobis vaadelda. Ühe kromosoomi kromatiidid on mavahel ühendatud tsentromeeri abil
ja tekib 4 tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. Interfaas on mõlemal protsessil ühesugune. *faas kahe mitoosi vahel *toimbub DNA kahekordistumine *ATP süntees *suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv *tsemtrioolid kahestuvad *kromosoomid on lahtikeerdunud nukleosoomsete fibrillidena. Samuti on PROFAASi algus on samasugune. METAFAAS JA ANAFAAS ON SAMAD! Loomad ei kasva lõpmatult, mõned rakud ei Meestel on see pidev protsess naiselt on see loote eas kahekordistu, taimed kasvavad koguaeg. identsed ära, siis hakkvad valmima.geneetiliselt erinevad rakud Mitoosi (meioosi) : Profaas(ettevalmista Metafaas Anafaas Telofaas TSÜTOKINEES
Selle tulemusena on mitoosieelses tsentrosoomis kaks paari tsentrioole. Kõigi nende protsesside käigus suurenevad raku mõõtmed. Kui rakk jaguneb, on oluline, et moodustuvatesse tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Selleks toimub enne raku jagunemist DNA kahekordistumine. Mitoos Interfaasis on kromosoomid lahtikeerdunud ja seetõttu ei ole nende kuju mikroskoobis vaadeldav. Sel perioodil esinevad kromosoomid rakutuumas nukleosoomsete fibrillidena. Seejuures on iga kromosoomi ehituses üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised. Nende koostisse kuulub kaks DNA molekuli, mille nukleotiidse järjestused on üldjuhul identsed ja sisaldavad seetõttu samu geene. Alles mitoosi alguses keerduvad kromosoomid sedavõrd kokku, et neid saab mikroskoobis vaadelda. Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil
Selle tulemusena on mitoosieelses tsentrosoomis kaks paari tsentrioole. Kõigi nende protsesside käigus suurenevad raku mõõtmed. Kui rakk jaguneb, on oluline, et moodustuvatesse tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Selleks toimub enne raku jagunemist DNA kahekordistumine. Mitoos Interfaasis on kromosoomid lahtikeerdunud ja seetõttu ei ole nende kuju mikroskoobis vaadeldav. Sel perioodil esinevad kromosoomid rakutuumas nukleosoomsete fibrillidena. Seejuures on iga kromosoomi ehituses üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid MLB 6001 Üldbioloogia 21 rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised. Nende koostisse kuulub kaks DNA molekuli, mille nukleotiidse järjestused on üldjuhul identsed ja sisaldavad seetõttu samu geene. Alles mitoosi alguses keerduvad kromosoomid sedavõrd kokku, et neid saab
annaabi.ee 
