• Iga kromosoom omab tuumas oma “territooriumi“ • Tekivad aktiivse transkriptsiooni keskused Genoomne DNA on tuumas tihedalt pakitud nukleosoomidesse Epigeneetika reguleerib geenide ekspressiooni MicroRNA MicroRNA-d reguleerivad geenide ekspressiooni • MicroRNA (miRNA) molekulid on väikesed üheahelalised RNA molekulid, mis võivad seonduda mRNA- ga ja neid inhibeerida. • miRNA geenid transkribeeritakse RNA molekuliks, mis moodustavad nõelapea struktuure. • Võivad lagundada mRNA-d või blokeerida nende translatsiooni.
Suur osa genoomist moodustavad kordusjärjestused. Ainult mõni protsent genoomist on kodeeritav valguks. Inimese genoom on pakitud 24 kromosoomi. Eukarüootses rakus on mitmeiid geenide regulatoorseid mehhanisme: sageli rakuvälised stiimulid reguleerivad geenide aktiivsust ka geenilt kodeeritav valk võib otse/kaudselt reguleerida omaenda geeni aktiivsust (nii positiivselt kui negatiivselt) Genoomne DNA on tuumas tihedalt pakitud nukleosoomidesse. Nukleosoomid on moodustunud histoonivalkudest. Histoonid on tugevalt aluselised valgud. Nukleosoom moodustub histoonide oktameerist. Histoonide N-terminaalsed modifikatsioonid määravad kromatiini avatuse. Enim on modifitseeritud histoonid H3 ja H4. Nukleosoomides olevate oktameersete histoonide sabasid modifitseeritakse.
laengud, aga nii c. pea kui tugevad laengud on ära lõigatud, siis kromatiini sidemed lõdvened, ja bio- d. molekulid saavad siis sinna ligi pugeda. 15. Milleks kasutatakse FISH analüüsi? a. FISH fluorescence in situ hybridisation b. Kasutatakse erinevate DNA ja RNA järjestuste detekteerimiseks rakkudes ja kudedes. 16. Mis on MARide funktsioon? a. Iga kromosoom on üks DNA molekul, mis on pakitud nukleosoomidesse ja keeratud 30 b. nm kiududeks. Viimased kinnituvad valgumaatriksile spetsiifiliste järjestuste (MARide) c. abil. 17. Kuidas tuvastada transkriptsiooniregulaatorite märklaud gene? a. Footprinting. Märklaud geenid ei sisalda TATAboxi. 18. Miks kasutatakse "heat-shock" geenide promootoreid? a. Sidumine proksimaalse elemendi teatud järjestusele stimuleerib peatunud RNA-polII jätkama elongatsiooni ja indutseerib kiiret
et rakkudele lisatakse lühikeseks ajaks märgistatud tümidiini ja pärast loetakse ära märkunud rakkude arv. Saadud tulemust nimetatakse märkumis indeksiks ja see peegeldab S-faasi pikkust. Mitoosi indeksiks nimetatakse aga rakkude protsenti, mis on parasjagu mitoosi faasis. Kuna M-faas on märksa lühem kui S-faas, siis on ka mitoosi indeks väiksem kui märkumis indeks. S-faasis toimub lisaks DNA sünteesile ka intensiivne histoonide süntees, et tagada vastsünteesitud DNA pakkimine nukleosoomidesse. M-faasi lpu ja S-faasi alguse vahele jääb vahemik - G1-faas. (G - ingl.k. gap). Teine vahemik jääb S-faasi lpu ja M-faasi alguse vahele ning seda nim. G2-faasiks. G1 ja G2 faas annavad rakule vajaliku aja kasvamiseks: kui interfaas oleks ainult nii pikk, mis oleks hädavajalik DNA replikatsiooniks, siis ei jätkuks aega muude rakukomponentide kordistamiseks. G1-faasi ajal rakk seirab oma ümbrust ning omaenda suurust, ja kui aeg on küps, siis rakk alustab DNA replikatsiooni
repressorid) otse DNA-le või RNA polümeraasile. 2. Eukarüootides seostuvad transkriptsiooni regulaatorid (aktivaatorid ja repressorid) DNA-le või RNA polümeraasile paljude vahevalkude kaudu. 3. Eukarüootides kontrollivad paljud transkriptsiooni regulaatorid cis-regulaator piirkondade kaudu ühte geeni, mille ulatus on tuhandeid nukleotiidi paare. 4. Eukarüootides tekivad transkripsioonil DNA lingud. 5. Eukarüootide DNA on pakitud nukleosoomidesse ja veel keerulisematesse struktuuridesse. 18. Transkriptsioonijärgne geeniekspressiooni kontroll * Ribolülitid ja nende roll geeniekspressiooni kontrollis Ribolülitid on lühikesed RNA järjestused, mille kuju muutub kui nendele seostuvad väiksed molekulid (näit. metaboliidid). Nad paiknevad vastsünteesitud mRNA 5´- otsa läheduses. * RNA alternatiivse splaissingu negatiivne ja positiivne kontroll
DNA-le või RNA polümeraasile. Eukarüootides seostuvad transkriptsiooni regulaatorid (aktivaatorid ja repressorid) DNA-le või RNA polümeraasile paljude vahevalkude kaudu. Eukarüootides kontrollivad paljud transkriptsiooni regulaatorid cis-regulaator piirkondade kaudu ühte geeni, mille ulatus on tuhandeid nukleotiidi paare. Eukarüootides tekivad transkripsioonil DNA lingud. Eukarüootide DNA on pakitud nukleosoomidesse ja veel keerulisematesse struktuuridesse. Transkriptsiooni regulaatorite ja transkriptsioonifaktorite DNA-ga seostumise piirkondade erinevus Eukarüootidel võivad cis-regulatoorsed järjestused paikneda promootori lähedal, aga ka intronites või allavoolu geeni teistes piirkondades. Paljud transkriptsiooni regulaatorid toimivad mediaatori kaudu, mõned aga seostuvad otse transkriptsiooni faktoritele või RNA polümeraasile
repressorid) otse DNA-le või RNA polümeraasile. 2. Eukarüootides seostuvad transkriptsiooni regulaatorid (aktivaatorid ja repressorid) DNA-le või RNA polümeraasile paljude vahevalkude kaudu. 3. Eukarüootides kontrollivad paljud transkriptsiooni regulaatorid cis-regulaator piirkondade kaudu ühte geeni, mille ulatus on tuhandeid nukleotiidi paare. 4. Eukarüootides tekivad transkripsioonil DNA lingud. 5. Eukarüootide DNA on pakitud nukleosoomidesse ja veel keerulisematesse struktuuridesse. Bakteri geenikogumi transkriptsiooi käivitab ainult üks promootor. 7. Transkriptsioonijärgne geeniekspressiooni kontroll 55. Ribolülitid ja nende roll geeniekspressiooni kontrollis Ribolülitid — lühikesed RNA järjestused, mille kuju muutub, kui nendele seostuvad väiksed molekulid (näit. metaboliidid). kui mõnda ainet on rakus palju, seostub ribolüliti sellega, ribolüliti
tütarraku vahel ligikaudu vōrdselt. Erandiks on DNA: tema replikatsioon toimub väga täpselt ja ta tuleb tekkivate tütarrakkude vahel ka väga täpselt jaotada. Selleks on kōrgematel eukarüootidel arenenud keerukas mitoosiaparaat. Interfaas omakorda jaguneb 3-ks: G1-, S- ja G2-faasiks. DNA süntees interfaasis toimub tetud kindlal ajavahemikul - seda nim. S-faasiks. S-faasis toimub lisaks DNA sünteesile ka intensiivne histoonide süntees, et tagada vastsünteesitud DNA pakkimine nukleosoomidesse. M-faasi lōpu ja S-faasi alguse vahele jääb vahemik - G1-faas. (G - ingl.k. gap). Teine vahemik jääb S-faasi lōpu ja M-faasi alguse vahele ning seda nim. G2-faasiks. G1 ja G2 faas annavad rakule vajaliku aja kasvamiseks. G1 faasi lõpul on kontrollpunkt, kus rakutsükkel vajadusel peatatakse. Selle punkti läbimisel käivitatakse rakus DNA replikatsioon ja algab seega S-faas. G2-faas annab rakule vajaliku aja, mis võimaldab tal kontrollida, kas DNA replikatsioon on lõpetatud
annaabi.ee 
