1,2,3) 2. Unikaalsed - seotud ainult rakkudes, mis nakatatud RNA viirustega (reatst. 4 ja 5) 3. Keelatud - valgust lähtuvad (neid pole avastatud) Jagunevad II: 1. Kopeerimistüüpi a) molekuliosade 1 - 1ne vastavus b) info liikumine vaid 1 aineklassi piires (nukleiinhapete) c) reakts. 1, 2, 4, 5 2. Kodeerimistüüpi a) puudub molekuliosade üksühene vastavus b) toimib koodisüsteem, ehk geneetiline kood c) info liigub ühest aineklassist teise ehk nukleiinhapetelt valgule d) reakts. 3 Geneetilise koodi olemus Geneetiline kood: mRNA ja kujunev valk. 3 nukleotiidile : 1 põhiaminohape. Kombinatsioonide hulk 3 : 1 RNA-s 4 erinevat nukleotiidi. Geneetilises koodis 64 kombinatsiooni. Geneetilise koodi omadused: 1. Sünonüümsus üks ja sama aminohape võib olla määratud erinevate koodikombinatsioonide poolt 2. Universaalsus geneetilise koodi seaduspära kehtib eel- ja päristuumsetel taimedel, loomadel ja seentel 3
) c) Keelatud valgust lähtuvad matriitsreaktsioone pole olemas. Jagunevad reaktsiooni olemuselt : a) kopeerimistüüpi reaktsioonides on molekuli osade 1:1 vastavus. · info liigub sama aineklassi piires (nukleiinhapete piires) · tulemuseks on kas molekulkoopiad või teised nukleiinhapete hulka kuuluvad molekulid (1,2,4,5 reaktsioonid) b) kodeerimistüüpi puudub molekuliosade 1:1 vastavus · vajalik on kood (info tõlgendamiseks) · info liigub nukleiinhapetelt valkudele · tulemuseks on eri valkude süntees. DNA replikatsioon : Toimumiskoht : - tsütoplasmas (eeltuumsetel) - päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. Aeg : - eeltuumsetel enne jagunemist - päristuumsetel S- faasis Reaktsioonitüüp : - kodeerimistüüpi Komplementaarsus : A-T G-C T-A C-G Eeldused : - üksikahelaline DNA infokandjana - kõikide 4 tüüpi nukleotiidide olemasolu, mis kuuluvad DNA koostisesse. - Ensüüme (DNA polümeraas) - Energiat (ATP)
20-aminohappelisse järjestusse valkude primaarstruktuuris. Mõistetavaks sai ka geenmutatsioonide olemus -- nukleotiidse järjestuse mingi muutus geeni piirides -- ning see, et iga geen võib alluda arvukatele erinevatele mutatsioonidele ja anda rohkesti erinevaid alleele.F. Crick formuleeris 1958. a. molekulaargeneetika ühe keskse teoreetilise printsiibina nn 'molekulaarbioloogia tsentraaldogma', mille kohaselt geneetilise info ülekanne matriitssünteesidel võib toimuda nukleiinhapetelt nukleiinhapetele ja nukleiinhapetelt valkudele, kuid mitte valkudelt valkudele ega valkudelt nukleiinhapetele (st matriitsideks struktuurse info ülekandel võivad olla üksnes nukleiinhapped). See postulaat paneb pärilikkuse olemuse molekulaarsel tasemel keelu omandatud tunnuste pärandumise võimalusele. 3.Geneetika peamised meetodid. Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuvate biokeemiliste reaktsioonide ja
) c) Keelatud valgust lähtuvad matriitsreaktsioone pole olemas. Jagunevad reaktsiooni olemuselt : a) kopeerimistüüpi reaktsioonides on molekuli osade 1:1 vastavus. · info liigub sama aineklassi piires (nukleiinhapete piires) · tulemuseks on kas molekulkoopiad või teised nukleiinhapete hulka kuuluvad molekulid (1,2,4,5 reaktsioonid) b) kodeerimistüüpi puudub molekuliosade 1:1 vastavus · vajalik on kood (info tõlgendamiseks) · info liigub nukleiinhapetelt valkudele · tulemuseks on eri valkude süntees. DNA replikatsioon : Toimumiskoht : - tsütoplasmas (eeltuumsetel) - päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. Aeg : - eeltuumsetel enne jagunemist - päristuumsetel S- faasis Reaktsioonitüüp : - kodeerimistüüpi Komplementaarsus : A-T G-C T-A C-G Eeldused : - üksikahelaline DNA infokandjana - kõikide 4 tüüpi nukleotiidide olemasolu, mis kuuluvad DNA koostisesse. - Ensüüme (DNA polümeraas) - Energiat (ATP)
matriitssünteesil ja need ülekanded on kindla suunaga. Siit ka molekulaarbioloogia põhiseadus: Informatsiooniülekanded matriitssünteesidel võivad olla järgmised: _____ tõenäoliselt toimuvad ülekanded ------- põhimõtteliselt võimalikud (spetsiifilised ülekanded) Geneetiline info liigub nukleiinhapetelt valgule, kuid ei saa liikuda valgult DNA-le, RNA-le ja valgule. Geneetilise info põhiülekanded on järgmised: DNA replikatsioon DNA DNA (1958. a) Transkriptsioon DNA RNA Translatsioon mRNA valk RNA replikatsioon RNA RNA (viirustel, 1960. a)
replikatsioon ja pöördtranskriptsioon; nt RNA viirustega nakatunud rakkudes timuvad protsessid); (c.) keelatud matriitsreaktsioonid (valgust lähtuvad matriitsreaktsioonid neid ei ole)). 2.) olemuse alusel: a.) kopeerimistüüpi matriitssünteesid (iseloomustab kaks asja; a) info liigub sama aineklassi piires (nukleiinhapete piires) ja b.) molekuli osade vahel on üks ühene vastavus) (reaktsioonid 1;2;4;5); b.) kodeerimistüüpi reaktsioonid (info liigub ühest aineklassist teise ehk nukleiinhapetelt valkudele ja molekuli osade vahel puudub üks ühene vastavus, info teisendamiseks kasutatakse koodisüsteemi võtmes kolmele mRNA nukleotiidile vastab ük aminohape erandiks on kolm koodikombinatsiooni). Tabel 19. Replikatsiooni, transkriptisooni ja translatsiooni võrdlus DNA replikatsioon Transkriptsioon Translatsioon Toimumiskoht Bakteritel tsütoplasmas, Eeltuumsetel Ribosoomidel, mis
annaabi.ee 
