helekollane või tuhmvalge. Ta on Lääne-Euroopa levinud Itaaliast Inglismaa ja Põhja- Norrani. Elutseb rannavees ja läheb jõgedesse kudema. [7] Ungari jõesilm (Eudontomyzon danfordi). Keha keskosa mõnevõrra laiem. Imilehter külgmiste hammaste paigutus sarnaneb jõesilmu omaga, väikesi hambaid on rohkem, suuava taga ning keelel lisahambaplaadid, neil on 9-13 teravikku (keskmised on suurimad). Pruunikas. Pikkus 30 cm, eluiga 7 a. Väikestes jõgedes, nugib kaladel, kuid sööb ka orgaanilisi jäänuseid. Koeb aprill-mai pärast rännet ülemjooksu kiire vooluga kohtades. Vastsejärk 4-5 a. Lähedased mageveevormid (keha eesosa jämedam) on ukraina jõesilm (Eudontomyzon mariae), pikkus 22 cm, ja kreeka jõesilm (E. hellenicus), pikkus 6 cm. Kumbki ei nugi. [1, 2, 3] 9 KOKKUVÕTE Üldse tuntakse silmlaste sugukonnas 7 perekonda 20-24 liigiga, neist 5 perekonda
valgelamelane; selts torusoolelised. Kärssussid veidi ripsusside moodi. Lameda ripsmelise kehaga, iseloomulik pikk kärss, mis sissetõmmatuna paikneb paunas. Suu ja pärak eraldi. Kehas lülistuse algmeid. 20. Ainupõlvsed - parasiidid, peremeeste vahetust pole. Peamiselt kaladel, eriti nende lõpustel. N: kaksikuss e. liit-kaheksanaplane (Diplozoon paradoxum)-karplastel, sõrmikketaslane- karpkalalaste uimedel ja nahal, harilik haakketaslane karpkalalaste lõpustel, mitusuulane-nugib konnade kusepõies. Kahepõlvsed e. imiussid - lõpp-peremees selgroogne, vaheperemees limune. N: maksakaan-lambas ja teos, harilik vereimiuss-inimese veresoontes ja vastsena veetigudes. Paelussid põlvkondade ja permehe vahetusega N: laiuss tangud röövkalas, inimese sooles saab täiskasvanuks, linnuroni vageltang elab kalas, täiskasvanult veelindude sooles, laipea-nelkuss vastsena väheharjasusside kehaõõnes, täiskasvanuna karpkala sooles. 21
Munast väljub vabalt ujuv vastne, kes võib vees elada 23 päeva ja kui ta selle aja jooksul ei leia peremeest, siis hukkub. Kalale kinnitudes kalatäi kasvab ja saab suguküpseks 23 nädalaga. Ta võib suve jooksul anda kuni 3 põlvkonda, seega ühe emasparasiidi järglaskond võib ulatuda kuni 2 miljoni isendini. Eestis on laialdaselt levinud harilik kalatäi (A. foliaceus), kes on 67 mm pikk ja armastab seisuveekogusid. Nugib paljudel kalaliikidel ning suure arvukuse korral võib põhjustada noorkalade haigestumist ja surma. A. coregoni on kuni 12 mm pikk, eelmisest jahedalembesem ja parasiteerib peamiselt lõhelastel. Eestis on teda leitud suhteliselt harva.Kalatäi kinnitub iminappadega kala keha külge, torkab imikärsa läbi naha ja imeb verd. Vigastatud kohas areneb põletikuline protsess, tekib turse ja verejooks, hiljem koed nekrotiseeruvad. Kalatäi ja tema munad
Teiste puude õisikuis on ainult emakad, ja nood viljuvad. Pahkvaablaste valmikud väljuvad oma kodudest isasõisikutest ja kannavad sealt kaasa toodud õietolmu ka emasõisikutesse, mis muidu ei saakski viljuda. 62. Pesaparasitismi näiteid putukail, lindudel jt. Linnud, kes munevad teiste, enamasti väiksemate lindude pesadesse, kes siis võõrad pojad välja hauvad ja üles kasvatavad näiteks kägu ja lehmalinnud. Parasiitne õistaimkäopäkk nugib maa all lepa ja sarapuu juurtel, ei fotosünteesi üldse. Sipelgate ja termiitide pesad on elupaik kümnetele muudele putukatele (mürmokofiididele, termitofiididele), mõned on neist märkamatud kommensaalid, mõned vaenlased, keda tõrjutakse. Kirbud on nii üht kui teist; valmik imeb verd, vastne elab pesaprahis ja sööb detriiti. 63. Parasitism ja mutualism kui evolutsioonitegur. Parasiidi ja peremehe vahel toimub “relvastumise võidujooks”: peremees püüab
Munast väljub vabalt ujuv vastne, kes võib vees elada 23 päeva ja kui ta selle aja jooksul ei leia peremeest, siis hukkub. Kalale kinnitudes kalatäi kasvab ja saab suguküpseks 23 nädalaga. Ta võib suve jooksul anda kuni 3 põlvkonda, seega ühe emasparasiidi järglaskond võib ulatuda kuni 2 miljoni isendini. Eestis on laialdaselt levinud harilik kalatäi (A. foliaceus), kes on 67 mm pikk ja armastab seisuveekogusid. Nugib paljudel kalaliikidel ning suure arvukuse korral võib põhjustada noorkalade haigestumist ja surma. A. coregoni on kuni 12 mm pikk, eelmisest jahedalembesem ja parasiteerib peamiselt lõhelastel. Eestis on teda leitud suhteliselt harva.Kalatäi kinnitub iminappadega kala keha külge, torkab imikärsa läbi naha ja imeb verd. Vigastatud kohas areneb põletikuline protsess, tekib turse ja verejooks, hiljem koed nekrotiseeruvad.