Pommitati Soome linnu ja külasid, suur osa lennukeid startis Eestist. Lahingud olid ägedad, kuid punaarmee oli ettevalmistumatta. Rahvaste liidust visati Nõukogude Liit välja agressorina. Ameerika ning briti abi läbi Norra ja Rootsi kukkus läbi ROOTSI EI LASKNUD ABI LÄBI. Sajad Eesti noored läksid üle jää ja astusid Soome armeesse. Soome ammendas oma majanduslikud ja sõjalised ressursid mõne kuuga. 12. Märts 1940 sõlmiti rahu. 1941 tungis Soome NSVLiidule kallale ja soomlased vallutasid oma alad tagasi. Soome alistus punaarmeele 1944, ning kaotasid veel suuremad maa-alad.
*ei sõlmita separaatrahu 4) Jalta konverents veebruar 1945 nsvl, usa, sb *otsustati luua ÜRO *lepiti kokku saksamaa sõjajärgses korralduses sks, austraalia ja berliin jagatakse neljaks okupatsiooni tsoonks *sõja kurjategijate kohtualla andine *nsvl kuulutab sõja jaapanile kui II ms on lõppenud 5) Potsdami konverents 17.07 2.08 1945 võitjarigid, SB, USA, NSVL, prantsusmaa *kiideti lõplikult heaks Ida-preisimaa põhjaosa loovutamine NSVLiidule *pandi paika sõjajärged piirid ja mõjusfäärid Euroopas *määrati saksamaa reparatsiooni maksed *jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapituleerumiseks *nsvl lubas sõtta astuda jaapaniga Holokaust ja totaalne sõda 21 jaanuar 1942 WANNSEES suleti juudud getodesse, 1943 üritati hävitada varssavi juudi getotõ Totaalnesõda: 1) Sunnitud olid osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud 2) Tsiviilisikud said sõjategevuseosaks, rasked kaotused tsiviilelanike seas
Komsomoli ja pioneeritöö alla sai joonistada üldse igasugu üritusi ja pidusid sellega kujuneb omamoodi topeltmoraal ja topeltelu, paberil näidatakse üht, tegelikult tehakse midagi muud. Tegevuse sisu olenes põhiliselt ikkagi inimestest- täideviijatest. V Repressioonid Otsesed massirepressioonid Stalini eluajal Suurküüditamine 26.märtsil 1949, üle 20000 maainimese Siberisse- kollektiviseerimise hõlbustamiseks.Väiksemaid küüditamisi nii enne kui ka pärast seda. Nb! NSVLiidule 30-te aastate lõpus iseloomulikke seina äärde panekuid praktiliselt enam pole. 50-te II poolel küüditatutel võimalus tagasi tulla, lõpuks nende õiguste taastamine. Peamine organ KGB- Komitet Gosudarstvennoi Bezopasnostij (Riikliku Julgeoleku Komitee) . Laiade volitustega luure, vastuluure, jälitus-ja repressivorgan, kusjuures ametlik karistamine käis ikka tavaliste kohtute kaudu (v.a spionaazhi jm juhud sõjaväelastel) KGB tegutses nii sise-kui välismaal-
mandaataladena Inglismaa ja Prantsusmaa valitseda, Türgi riigile jäi vaid Väike-Aasia poolsaar ja Istanbuli ümbrus, 4) Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsass-Lotringi, osa alasid Belgiale ja Taanile, osa alasid Poolale, Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale, 5) Vene riigist eraldusid ja said iseseisvateks riikideks Soome, Poola, Eesti,Läti ja Leedu Muudatused pärast II maailmasõda 1) Tsehhoslovakkialt võeti ära Taga-Karpaatia ja anti NSVLiidule, 2) Saksamaa pidi loobuma Oderist ida poole jäävatest aladest (anti Poolale)ja Preisi- maast (jagati Poola ja NSVL vahel), 1949. lõhestati Saksmaa kaheks: sotsialistlikuks SDV-ks ja demokraatlikuks SLV-ks, 3) Poola kaotas oma läänepoolsed alad, mis liideti Lääne-Ukraina nime all NSV Liiduga, 4) Eesti, Läti ja Leedu kaotasid oma iseseisvuse ja okupeeriti NSVLiidu poolt, 5) Soome pidi loovutama NSVLiidule Karjala,
vastu, kes samuti külmusid). Sõda lõppes rahulepinguga Moskvas 12.märts 1940. Karjala läks NSVL-le, samuti tuli sõjaväebaasideks rendile anda Hanko poolsaar (Soome lõunatipp) Nõukogude-Saksa sõja puhkemine 1940okt tungis Mussolini kallale Kreekale, kuid oli edutu ja pidi abi paluma Hitlerilt. Aprillis 1941 alustas Saksamaa soda Kreeka ja Jugoslaavia vastu. Seetõttu pidi Hitler lükkama NSVLiidule kallaletungi maist juunisse st 5 nädalat talve poole, milleks poldud valmis. 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed varahommikul NSVL piiri, et viia ellu plaan "Barbarossa" (Stalin olevat luurelt saanud teada isegi kellaaja, kuid ei uskunud oma liitlaselt kallaletungi ning ei valimustunud selleks). NSVLiidule kuulutasid sõja ka Itaalia, Rumeenia, Slovakkia, Ungari ja Soome, kelle eesmärgiks oli tagasi saada kaotatud alad seda nim soomlased Jätkusõjaks
3) W.Churchill/ C.Attlee - Suurbritannia peaministrid Otsused: ● Saksamaa jagatakse 4 okupatsiooni-tsooniks ● Berliin jagatakse 4 okupatsioonisektoriks ● Saksamaa peab maksma reparatsioone ● Võim kuulub Saksamaal Liitlasriikide kontrollnõukogule, mis asub Berliinis Otsused Saksamaa territooriumi kohta: 1) Poola ja Saksamaa vahel piir – Oder-Neisse jõge pidi 2) Ida-Preisimaa jagati: 1.lõuna alad Poolale 2.põhja osa koos Königsbergiga NSVLiidule Saksamaa territoorium vähenes võrreldes 1937.aastaga ¼ võrra Otsused: Väljaspoole Saksamaad jäänud sakslased asustatakse ümber Saksamaale – 14,3 miljonit, sealhulgas 3 milj. sudeedisakslast Saksamaa tulevik – ühtne demokraatlik riik, selle tagamiseks nn. 4 de- poliitika: 1) demonteerimine – reparatsioonimaksud tööstusettevõtete demonteerimise näol 2) demilitariseerimine: - armee laialisaatmine - saksa sõjatööstuse demonteerimine
Õpik 1. Too näiteid teaduse ja ebateaduse arengust. 2. Milliseid teaduse ja tehnika saavutused iseloomustavad 1920.- 1930. Aastaid kõige rohkem? Seda iseloomustas elektrienergia laialdane areng, tootmine ja tarbimine. Edusamme tehti ka elektrotehnika, side- ja transpordi- vallas. 3. Miks pöörati demokraatlikes riikides tähelepanu kodutehnika tootmisele, NSV Liidus aga mitte? Kuna need olid väikesed riigid ja neile oli seda vaja. NSVLiidule aga polnud. 4. Milliseid kunstiliike kasutati inimeste mõjutamiseks ja propaganda tegemiseks? Filmikunsti, kirjanduse ja kujutatavat kunsti, muusikat ja tantsu. NT: filmikunstis Charles Chaplin, kes tegi erinevaid komöödiaid. Töövihik 1. Miks muutus New York maailma kultuurikeskuseks? Sest 1920. Aastate lõpul tegutses seal 70 teatrit ning lavastati 280 muusikali ja teatritükki aastas. 2. Kes nad olid ja millega said tuntuks?
annaabi.ee 
