ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus. Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Koolitöös kulus suurem aeg ladina keele õppimisele(eriti grammatikareeglitele), palvete ja pühakirja teatud tekstide meeldejätmisele. Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpiti kirikuraamatutest. Koolikursus nõudis ainete päheõppimist Pärast kloostrite rajamist avati ka Eestimaa kloostrites koole. Kõige varem asutati dominiiklaste kool Tallinnas. Kloostrikool jagunes kaheks: ühes õppisid noviitsid, tulevased mungad, teises linnalapsed. Õppetöö toimus ladina keeles. Alguses omandati lugemisoskus, siis õpiti trivimi ained. Kirjutamiseks kasutati stiilust ja vahatahvlit 1372. aastal ehitas linn Pikale tänavale kooli, mille eluiga ostus lühikeseks, kuna kirikuvõimud sulgesid kooli. Juba 1391. aastal oli Riias avatud Peetri kirikukool. 1424. aasta juulis lubas paavst Martin V ka Tallinnas kooli asutada. 1428. aastal avatigi kool Oleviste kiriku juures - Linnakooli nime all
vastu vahetatud ja end pestud. 8.00 kolmas palvus, mille ajal peeti 8.30 hommikusöök. ümberkaudsete elanike ja külaliste osavõtuga missa. 9.00 kapiitlisaalis toimuv 9.00- Töö. Kaks korda nädalas sel ajal kapiitlikoosolek, millel osalesid kõik 11.30 nunnad õpivad, kuulavad loengut munga- või nunnaseisuses olevad või loevad midagi vaimulikku. kloostrielanikud, v.a. noviitsid. 10.00 Töö. 11.45 Sexta, järjekordne palvehetk. 12.00 keskpäeval teenistus kirikus. 12.30 Lõunasöök. 13.00 lõuna refektoorumis (kloostri 15.00- Ainus vaba aeg päevas, mil söögisaalis), mis talvel oli ka ainus 15.45 nunnad võivad teha seda, mida toidukord. hing ihaldab. Enamasti nad kas
vastavaid tekste. Stotra- juhivad tähelepanu suhteliselt loomelisel kombel inimese puudustele. digaMbara riitustel pisut teistsugune iseloom. Askees on rangem. Hindusmi mõju tajutavamalt tugevam. Sümbolism sügavam. Tavaline dzainist käib templites tavaliste riietega, digaMbaradel spetsiaalsed templiriided. Ohvriandide puhul on sümbolism väga sügav. digaMbaradel on ka igasuguste vannete andmisel tähtsam roll. Oluline riitus, kus mungad ja nunnad munkadeks ja nunnadeks pühitsetakse. Noviitsid loobivad rongkäigus raha. Vahest loobitakse vanu kuld ja hõbemünte. Sümboliseerib maailmast loobumist. Püha surm (sallekhanA). Lubatud teha ka näljahäda puhul. Lubatud teha ülimas vanaduses ja surmava haiguse korral. Rikkur Ananda, elu lõpul jagas oma vara laiali. Sooritas esimese sallekhanA. Dzainismis hulk tavalisi riitusi: lapse nime andmine, õnnistuse andmine jne., enamasti üle võetud hinduismist. Olulisemad abielu ja surmarituaalid. Rituaali viib läbi dzainist, kuid peab
ülikool ning Kölni klooster. Nendes linnades pidasid loenguid silmapaistvamad dominiiklaste teoreetikud ja skolastika süstematiseerijad Albertus Magnus ning Aquino Thomas. Skolastika ülesandeks oli kõige selle tõlgendamine ja süstematiseerimine, milles kirik nägi ristiusu õpetuse sisu. Pärast kloostrite rajamist avati ka Eestimaa kloostrites koole. Kõige varem asutati dominiiklaste kool Tallinnas. Kloostrikool jagunes kaheks: ühes õppisid noviitsid, tulevased mungad, teises linnalapsed. Õppetöö toimus mõlemas ladina keeles. Alguses omandati lugemisoskus, siis õpiti triviumi ained. Kirjutamise õppimiseks kasutati A.Donatuse poolt küsimuse ja vastuse vormis välja antud algastme õpikut ja A. De Villa Dei värsivormis esitatud grammatikareegleid. Kirjutamiseks kasutati stiilust ja vahatahvlit. Eestikeelse kirjasõna vastu tundsid huvi kõige enne dominiiklastest mungad Tallinnas.
kui ka vaimuliku olemuse. Need olid rüütliordud, mis said oma tugeva distsipliini, lahingu- väljaõppe ja rikkuse poolest kuulsaks ja kadestatavaks üle kogu Euroopa. Õpipoisivorm kasvatamises-õpetamises tähendas meistri isiklikku eeskuju. Nüüd ei istu mungad enam kloostriüksinduses, vaid nende peaeesmärgiks saab jumalasõna viimine rahva hulka. Vaimulikkonna, just musta vaimulikkonna hulka kuulus ka hulk naisi- begiinid, noviitsid, nunnad. Nemad võtsid enda kanda lohutamise, põetamise ja vaesteabi. Vaimulikkonda kujundas seotus teispoolsuse ja Jumalaga kogu keskaja vältel austatav askees, vajadus näidata teistele eeskuju, nende vallata olev kirja- ja raamatutarkus, õigus nõuda ja käskida Jumala nimel. Vaimuliku seisust peeti keskajal üheks kõige väärikamaks seisuseks. Munk pidi olema valmis füüsiliselt rasketeks pikkadeks palveseeriateks, paastuks, mitmesugusteks
kui ka vaimuliku olemuse. Need olid rüütliordud, mis said oma tugeva distsipliini, lahingu- väljaõppe ja rikkuse poolest kuulsaks ja kadestatavaks üle kogu Euroopa. Õpipoisivorm kasvatamises-õpetamises tähendas meistri isiklikku eeskuju. Nüüd ei istu mungad enam kloostriüksinduses, vaid nende peaeesmärgiks saab jumalasõna viimine rahva hulka. Vaimulikkonna, just musta vaimulikkonna hulka kuulus ka hulk naisi- begiinid, noviitsid, nunnad. Nemad võtsid enda kanda lohutamise, põetamise ja vaesteabi. Vaimulikkonda kujundas seotus teispoolsuse ja Jumalaga kogu keskaja vältel austatav askees, vajadus näidata teistele eeskuju, nende vallata olev kirja- ja raamatutarkus, õigus nõuda ja käskida Jumala nimel. Vaimuliku seisust peeti keskajal üheks kõige väärikamaks seisuseks. Munk pidi olema valmis füüsiliselt rasketeks pikkadeks palveseeriateks, paastuks, mitmesugusteks
annaabi.ee 
