Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnaklooster Asustatud 1891 Asukoht Ida-Virumaal, Illuka vallas Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Rajati vürst Sergei Sahhovskoi poolt. Kloostrit asuti Kuremäele rajama 1885. a. ja valmis 1891. aastal. Ehitati peakirik, kalmistukirik, kuberneri jaoks majakirik ja teisi vajalikke hooneid. Kloostri kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat pea ühesuurused. Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt. Kloostri tähtsaim ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 19081910. Selle arhitekt oli Mihhail Preobrazenski. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldasi seinamaalinguid. Aastail 19171923 oli klooster evakueer...
KUREMÄE NUNNAKLOOSTER Referaat Sissejuhatus Kuremäe Nunnaklooster on ainuke Eestis tegutsev vene õigeusu nunnaklooster ja see rajati 1891. aastal. Kirik on seal juba aastast 1608. Hetkel elab kloostris üle 100 nunna ja noviitsi (kloostris prooviajal olev nunn). Nad müüvad seal igasuguseid kirikuesesemeid (ristid, vitraažid) ja enda tehtud küpsetisi. Nunnakloostri juurest voolab läbi ohvriallikas, praegu kutsutakse seda „püha allikaks“, kuna sellel on tervendav mõju ja paljud inimesed käivad selle vett ämbritega kaasa tassimas või seal suplemas. Samuti saab seal käia tutvumas nunnade ja noviitside igapäevaeluga. See on Ida-Virumaa üks suurim turismimagnet. Asukoht
Enne pühetsemist pidi ta mitu päeva paastima ja pattu kahetsema. Päev enne pühetsemist, peale pihiti ja armulauda, riietus noviits lumivalgesse linasesse ülikonda, mis sümboliseeris puhtust. Seejäreljuhatati ta kirikusse, kus ta pidi selles riietuses kogu öö palvetama ja oma tulevase elu suurte ülesannete üle mõtisklema. Koidikul tulid talle järele vanad rüütlid, tema usaldusmehed, kes pidid saatma teda ka pühitsemise tseremoonial. Rüütlid juhtisid noviitsi sauna. Kui noormees oli pärast pesemist sealt väljunud, riputasid rüütlid noviitsile mõõga kaela, panid ta rituaalsesse voodisee ja katsid ta valge villase palakaga. See oli märk, et noormees matab maha kõik maailma pahed ehk sureb sellisena ja ärkab uude puhtasse ellu. Seejärel juhatati noovits kirikusse, kuhu teda saatsid kõik tseremooniale palutud külalised. Kirikus õnnistas preester tulevase rüütli mõõga. Kirikust viisid usaldusmehed noormehe paraadriietusse rõivastuma
pandi kartserisse luku taha. Õppimine ja õpetamine toimus õpipoisi meetodil. Kloostris oli noviitsil alati eeskuju ning õppimine oli praktiliselt individuaalne. Vaimulikuks õppimine algas noviitsiajaga s.t. perioodiga, mis pidi näitama, kas poiss on üldse võimeline teadmisi omandama, distsipliinile alluma, vastavate reeglite järgi elama ja ilmalikest lõbudest lahti ütlema. Tulevast vaimulikku harjutati kasinusega. Noviitsi võidi mungaks pühitseda, kui ta oli vähemalt 21 aastat vana ehk täisealine. 4. RÜÜTLIKASVATUS Feodaalide poegadel oli valida kahe põhilise elukutse vahel: kas saada ratsasõdalaseks- rüütliks või vaimulikuks. Rüütlit kasvatati elukutseliseks sõjameheks, kelle põhilise väljaõppe moodustasid füüsiline vastupidavus, osavus relvade käsitlemisel ja isiklik vaprus. Rüütlit kasvatati rüütli aukoodeksist lähtudes, aukoodeks toetus kristlikele põhimõtetele
hakul, algul Provence’I ning pärast Patricku ja ta jüngrite misjonit Iirimaale (V saj. II p.) Püha Benedictus Nursiast andis oma Monte Casino munkade reegli (u. 525) ja benediktiinide reegel muutus peagi üldiseks. Benediktlaste põhiline eesmärk on jumala teenimine palvetamise ja liturgiaga. Nende elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Selle eeltingimuseks on suletus ja majanduslik sõltumatus. Mungaks või nunnaks saamisele eelnes noviitsi aeg (prooviaeg) ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Benediktlane on ka jumala sõdur, keda juhatab kloostri abt. Kloostrit juhtis abt või prior (nunnakloostrit abtiss või prioriss). 11. saj. lõpul tekkis Loode-Prantsusmaal uus ordu – Tsistertslaste ordu (ühe kloostri rajajaks ja juhiks oli Burgundia aadlik Bernard, kes oli tuntud ketseritevastaste ja Teist ristisõda õhutavate jutlustega). Tsistertslased kandsid valget
4) eetika – erinevate eetiliste teooriate tundmine, mis aitab õel lahendada praktilisi moraalseid probleeme, millega paratamatult kokku puututakse. Benner: noviitsist eksperdiks Patricia E. Benner on 1984. aastal ilmunud raamatus „From Novice to Expert: Excellence and Power in Clinical Nursing Practice“ kirjeldanud õenduses uustulnukate (noviitside) ning ekspertide teadmiste ja oskuste erinevusi. Tema järgi kulgeb noviitsist eksperdiks saamine samm-sammult. Eristused noviitsi ja eksperdi vahel. Üheks oluliseks erinevuseks nende vahel on samasuguses olukorras käitumine. Kui noviits püüab teadlikult rakendada õpitud printsiipe, siis ekspert ei praktiseeri neid teadlikult, vaid n-ö „loomulikust intelligentsist“. Tema minevikus saadud kogemused suunavad teda rakendama teatud toiminguid. Ta ei püüa lähtuda teooriast, kuna kogemused on teda õpetanud, mida tasub rakendada ja mida mitte. Ekspert lähtub situatsioonist kui
seltskonnast loobuma. Pean tunnistama, et lootsin sellele vähemalt seniks, kui pean siin viibima.» «Ei, proua,» vastas noviits, «ma kartsin ainult, et olin aja halvasti valinud -- te puhkasite, olete väsinud.» «Ja mis sellest!» lausus mileedi. «Mida võivad soovida magavad inimesed? Meeldivat ärkamist. Teie võimaldasite mulle niisuguse ärkamise. Lubage mul sellest täielikku mõnu tunda.» 616 Ja ta tõmbas noviitsi kättpidi voodi kõrval olevasse tugitooli. Noviits istus ja rääkis: «Mu jumal, kui õnnetu ma olen! Juba kuus kuud olen ma siin vähimagi meelelahutuseta. Nüüd saabute teie, teie siinviibimine oleks võinud mulle kujuneda meeldivaks seltsiks, ja just nüüd pean ma arvatavasti iga hetk kloostrist lahkuma.» «Kuidas?» küsis mileedi. «Te lahkute'varsti?» «Vähemalt loodan ma seda,» ütles noviits, tulvil rõõmu, mida ta ei püüdnudki varjata.
annaabi.ee 
