1 I nus 49 XLIX ndqunqugint 2 II duo 50 L qunqugint 3 III trs 51 LI qunqugint nus 4 IV quattuor 52 LII qunqugint duo 5 V qunque 53 LIII qunqugint trs 6 VI sex 54 LIV qunqugint quattuor 7 VII septem 55 LV qunqugint qunque 8 VIII oct 56 LVI qunqugint sex 9 IX novem 57 LVII qunqugint septem 10 X decem 58 LVIII duodsexgint 11 XI ndecim 59 LIX ndsexgint 12 XII duodcim 60 LX sexgint 13 XIII trdecim 61 LXI sexgint nus 14 XIV quattuordecim 62 LXII sexgint duo 15 XV qundecim 63 LXIII sexgint trs 16 XVI sdecim 64 LXIV sexgint quattuor
Tertsett 4 Kvartett quattuor 5 Kvintett quinque 6 Sekstett sex 7 Septet septem 8 Oktett octo 9 Nonett novem 4. Mida tähendas sõna orkester algselt? Sõna orkester tähendas algselt antiik-kreeka teatris ümmargust väljakut lava ees,kus laulis ja tantsis koor. 5. Mida täendab sõna zanr? Zanr on muusikateose liik. 6. Nimeta kaks sümfoonilise muusika enamlevinud zanri .Sümfoonia ja instrumentaalkonsert. 7. Kes on dirigent? Seisab koori ees, paremas käes hoiab ta taktikeppi millega näitab tempot ja rütmi,vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirühmade sisseastumisi. 8
calendar. August Agustus Named after emperor Augustus in 8 B.C.E. Prior to that time the name was Sextilis from the word sextus, sixth, because it was the 6th month in the old Roman calendar. September September From the word septem, seven, because it was the 7th month in the old Roman calendar. October October From the word octo, eight, because it was the 8th month in the old Roman calendar. November November From the word novem, nine, because it was the 9th month in the old Roman calendar. December December From the word decem, ten, because it was the 10th month in the old Roman calendar.
Naine päris isalt keskmise nime naissoo variandi. Nimedele pandi järgarvud (prima). Nimedeks kasutati kaunikõlalisi sõnu. Flora (lill), Stella (täht), Regina (kuninganna), Margarita (pärl). Numbrid 1. unus, una 6. sex 2. duo, duae 7. septem 3. tres 8. octo 4. quattuor 9. novem 5. quinque 10. decem Ajalugu 10. saj. eKr esimesed teated Lingua Latinast. Räägiti Itaalias, Latiumi maakonaas (preagu Rooma ja Lazio maakond). 753 eKr oletatavasti rajati Rooma linn 5.saj. eKr roomlased olid vallutanud kogu itaalia ja hävitanud muud keeled Itaalias. Riigikeeleks ladian keel. 1. saj. pKr ladina keele hiigelaeg, impeerium on hiigelsuur. Põhjapiiriks Reini jõgi. Ei usustud
Das Fest findet immer zwischen … statt • möchte euch … vorstellen • Man feiert es • Zu dem Fest essen • Typisch für … sind • Interessant ist auch • Auf … freue ich mich immer besonders Ich heute das Erntedankfest (1). (2) in ganz Deutschland und in vielen anderen Ländern. September und Novem- ber (3). das Erntedankfest (4) Körbe, die mit Obst und Gemüse gefüllt werden. (5) wir immer besonders gut. das Erntedankfest (6), weil die Körbe mit Stroh, Obst und Gemüse immer so schön aussehen. (7), dass das Fest schon eine sehr lange Tradition hat. Sogar
Tegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nu...
3 drio (instrum) tres tertsett (vokaal) 4 kvartett quattuor (loe: kuatuor) 5 kvintett quinque (loe:kuinkue) 6 sekstett sex (loe: seks) 7 septett septem 8 okstett octo (loe: okto) 9 nonett novem PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 1 of 7 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass: 9 Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud Instrumentaalmuusikas nimetatakse pillikoosseise järgmiselt: Keelpillitrio viiul, vioola (alt I, II), tsello Klaveritrio viiul, tsello, klaver Keelpillitvartett kaks viiulit, vioola, tsello, klaver
4 Kvartett Quattuor (loe: kuatuor) 5 Kvintett Quinque (loe: kuinkue) 6 Sekstett Sex (loe: seks) 7 Septett Septem 8 Oktett Octo (loe: okto) 9 Nonett Novem Instrumentaalmuusikas on aja jooksul välja kujunenud teatud pillikoosseisude kindlad nimetused: · keelpillitrio- viiul, viola, tsello · klaveritrio- viiul, tsello, klaver · keelpillikvartett- kaks viiulit, viola, tsello · keelpillikvintett- kaks viiulit, viola, tsello, klaver · puhkpillikvintett- flööt, oboe, klarnet, fagot, metsasarv Puhkpillikvintett
· Läbirääkimiste pidamine · Müügiprognooside koostamine · Lepingute sõlmimine 7.2. Palgasüsteem ja töötasuplaan Õpilasfirmas PÄRLIPÜÜDJAD puutub otsene palgasüsteem ja töötasuplaan. Kogu õpilasfirma tegevusest saadud kasum jagataks õpilasfirma liigmete vahel. 15 16 7.3. Aja planeerimine Tegevus Septem Oktoob Novem Detsem Jaanuar Veebru Märts Aprill Mai ber er ber ber ar Õpilasfirma idee Õpilasfirma dokumentatsioon Õpilasfirmale tegevusloa saamine Tööks vajalikke vahendite hankimine Tootmisprotsess Müük/laat Tootearendus Koolitus Õpilasfirma tegevuse lõppetamine. Aruandlus 17 8. FINANTSPLAANID 8.1 Kasumiplaan 18
Majutusvõimalusi on Tartus palju. Seal asuvad mitmed suured hotellid, nagu näiteks Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus ja Raadimõisa hotell. Ka on võimalik ööbida mitmetes hostelites, külalistemajades, puhkemajades, ka telkimisvõimalused ning karavanipargid on olemas. Tabel majutusettevõtete täituvuse kohta perioodil 2008/2009 %-des MAJUTAMINE Jaanua Veebr Mär Juu Aug Septem Oktoobe Novem Detsemb Aprill Mai Juuli r uar ts ni ust ber r ber er 36 36 38 38 38 37 37 37 35 35 34 33 36 36 37 40 41 42 42 42 41 39 39 38 Allikas: Statistikaamet. Kokkuvõte „Heade mõtete linnal“ Tartul on olnud väga sündmusterohke ning pikk ajalugu. Linnas on
nv (= sci) olen -ne (küsiv partikkel) kas; -ne ...an kas ...või tundma õppinud, s.o. tunnen, tean I n 1. adv. ära, ärge, ärgem, ärgu; 2. conct. noster, nostra, nostrum pron. poss. meie (= ut nn) et ei, et mitte (oma) 14 ntus, a, um tuntud, teatud, tuttav officium, i n kohus(tus); amet(ikoht); novem num. indecl. üheksa vastutulelikkus, teene nv perf. sõnast nsc lim adv. kunagi, kord novus, a, um uus omitt, ms, missum, ere ära andma, kõrvale nox, noctis f öö jätma, loobuma ndus, a, um alasti, paljas omnn adv. täiesti, täielikult; üldse nllus, a, um, gen. nllus, dat. nll ei omnis, e iga; kõik, terve, kogu
annaabi.ee 
