kallutas Valtoni käsitama ajaloosündmusi inimtegevuse näitelavana, millel on kalduvus korduda. Sarnaselt K. Ristikiviga vältis Valton ajalooproosas Eesti ajalugu ja ammutas ainet teiste maade minevikust. Novellikogus "Õukondlik mäng" (LR 1972) aktualiseerib Valton ajaloonäidete inimliku negatiivsuse avaldumisvorme, mis on kõnekad üle aegade. Kujunenud markantseimaks mudelproosa ja paraboolnovelli viljelejaks, siirdus Valton üha uute väljendusvahendite otsingule. Novellikogude "Pööriöö külaskäik" (LR 1974) ja "Läbi unemaastike" (1975) unenäo-ja müüdiloogika lisandas individuaalse ja kollektiivse alateadvuse analüüsi, müüdiloogika tõi esile teisitiolemise metaloogilise erikuju. 1970. aastate keskel muutus Valtoni looming zanrite poolest mitmekülgseks; novellide kõrvale ilmusid romaanid, aforismid, luuletused, näidendid ja lasteraamatud. Novellikogudes "Mustamäe armastus" (1978) ja "Võõras linnas" (1981) paiguti tugevnenud publitsistlik
seda, kui ta on vabadusse jõudnud, « Inimese vari » räägib sellest, kuidas ema ootab poega sõjast koju. Tuleb moondunud välimusega ja psüühiliselt haige mees. Ema arvab, et see on tema poeg ja ravib teda, kuid mees sureb. Siis saab ema teada, et see mees oli tema poja tapja. Teine tähtis temaatiline ring on ohjeldamatu lõbujanu, priiskav nauding. Novellis "Maailma lõpus" satub noor meremees hiiglasneiu armukeseks. Et hukust pääseda tapab mees oma partneri. Pärast nimetatud novellikogude ilmumist on loomingus kümneaastane vahe. 30-ndate aastate keskel kirjutab Tuglas novelle, marginaale ja romaani "Väike Illimar", mis kuulub juba poeetilise realismi perioodi. See jätkub Teise maailmasõja ajal lüürilise lühiproosa koguga "Unelmate maa". Uusrealism Tuglas on kirjutanud tuhandeid lehekülgi kriitikat, esseesid, portreteerinud maailmakirjanikke nagu Ibsen, Shakespeare, Aleksis Kivi jt. Ta on kirjutanud ka reisikirju
· sümbolism: sisemise maailma peegeldamine · ei ole armastusluuletus, Vajda üksilduse kirjeldamine, eriti salmid 1-2. · publikut ei ole, toetajaid ei ole, ei kirjuta rahvapärase ja realistliku tooniga rahvuskirjandust, nagu tema aja Petfi-epigoonid: anekdoot: lihunik pakkis liha tema luulekogumiku lehtedesse Kálmán Mikszáth Szegedisse ajakirjanikuks, kus teda armastati ja hinnati · 1881-82: kirjanduslik läbilöök: novellikogude Tót atyafiak Slovaki kaimud ja A jó palócok (15 novelli) Head palootsid ilmumine: · 1881-1900: iroonilised, anekdootlikud lühiromaanid ja pikemad novellid · Realism romantism loomulik, otsene, kõnekeelne, anekdootlik stiil · teemad elu ilust ja sügavusest, samas ka oma ajastu probleemid, kuigi ta püüdis vältida kirjutamast traagilistest vastuoludest · realism: tõetruu kujutus maastikust, inimestest, hingevalud ja moraalsed dilemmad,
suure eksistentsmudelina mõjuvas kolmeosalises novellis ,,Silmus". Suletud ruum on siin ahenenud silmuseks keset lagedat steppi, kus teed viivad ka silmusest mööda see on valitav realiteet, mitte vältimatus. Vabal tahtel silmusesse läinud mees osutub olevat lõksus. Ta teeb põgenemiskatseid, võitelb ja resigneerub, kuni lõpuks mõtleb püünise ümber koduks ja elupidemeks, loobudes nõnda vabaduse ideestki. Novellikogude ,,Pööriöö külaskäik"(1974), ,,Läbi unemaastike"(1975), ,,Võõras linnas"(1980) ning valimiku ,,Mustamäe armastus"(1978) kunstiline reaalsus on subjektiivne ja kujutuslik, nii et Toomas Liiv näeb põhjust tõmmata paralleele Tuglase uusromantiliste novellidega (Liiv 1985: 716). Valtoni fantaasiamängud on allutatud intellektuaalsele huvile, mis on neid käimapanevaks mootoriks. Määramatust ja võimalikkust manifesteerib ,,Mustamäe armastuse" raam. Avanovelli ,,Roostetanud nael"
näitelavana, millel on kalduvus korduda. Sarnaselt Karl Ristikiviga vältis Valton ajalooproosas Eesti ajalugu ja ammutas ainet teiste maade minevikust. Novellikogus "Õukondlik mäng" (LR 1972) aktualiseerib Valton ajaloonäidetel inimliku negatiivsuse avaldumisvorme. Kujunenud markantseimaks mudelproosa ja paraboolnovelli viljelejaks, siirdus Valton uute väljendusvahendite otsingule. Novellikogude "Pööriöö külaskäik" (LR 1974) ja "Läbi unemaastike" (1975) unenäo ja müüdiloogika lisandas individuaalse ja kollektiivse alateadvuse analüüsi, müüdiloogika tõi esile subjektiivse olemise teise erikuju. 1970. aastate keskel muutus Valtoni looming zanride poolest mitmekülgseks: novellide kõrval ilmusid romaanid, aforismid, luuletused ja lasteraamatud. Novellivalikkogudes "Mustamäe
annaabi.ee 
