Tagajärg:deebitori vastutuse vähenemine. VIIVITUSE TAGAJÄRJED KAOVAD KUI: Kui kreeditor võtab ka hilinenud täitmise vastu; kui määratakse uued tähtajad: kui viivitus on vastastikune; kui obligatsioon lõppeb mõnel muul viisil Muud obligatsiooni lõppemise viisid Obligatsiooni lõppemise põhiprintsiiP: Obligatsiooni lõppemiseks on vajalik formaalne tehing,mis vastas obligatsiooni tekkimise tehingule. Obligatsiooni lõppemise viisid: 1. Novatsioon ehk uuendus (novatio). Üks obligatsiooniõiguslik suhe asendatakse teise samaulatuslikuga.Uue tekkimisega kaob endine.Uuendus võib seisneda obligatsiooni subjekti, objekti, aja v koha muutuses.Novatsioon võib toimuda kokkuleppel või kokkuleppeta.Novatsiooni tagajärjel üldreeglina kaovad kõik endise obligat seotud lisaõigused.,soodustused ja vastuväited. 2. Taasarvestus ehk compensatio. Võla ja nõudmise vastastikune tasaarvestamine
Vääramatu jõud- vis maior, vältimatu sündmus. Viivitus- obligatsiooni süüline mittetäitmine õigel ajal või õiges kohas, samuti süüline täitmise mittevastuvõtmine õigel ajal ja õiges kohas. Viivituse tagajärjed kaovad, kui: kreeditor võtab ka hilinenud täitmise vastu, määratakse uued tähtajad, viivitus on vastastikune, obligatsioon lõpeb mõnel muul viisil. Muud obligatsiooni lõppemise viisid Peale obligatsiooni täitmise on veel: Novatsioon ehk uuendus- üks obligatsiooniõiguslik suhe asendatakse teisega. Uue tekkimisega kaob endine. Võib toimuda kokkuleppel või kokkuleppeta. Tasaarvestus- võla ja nõudmise vastastikune tasaarvestamine. Saab, kui subjektid on samas, nõude tähtpäev on juba saabunud, objekt on sama. 9 Loobumine- kreeditor võib loobuda oma nõudmisest võlgniku vastu. Vormivaba kokkuleppe teel.
seadus (VÕS eriosa või VÕS eriosa, aga ka teised seadused) tava ja praktika kohtulahendid üldpõhimõtted Võlasuhtesse astudes tuleb pöörata tähelepanu lepingu sisule ja õigustele/ kohustustele. Lepingute liigitame: Ühekülgsed-ühele osapoolelel on kohustused ja teisel on õigused(garantii, käendus) Ühekülgne on ka leping, milles olemasolev kohustus muudetakse uueks kohustuseks lubadusega teha mingi tegu uuendamine e novatsioon. (Kirjutuslaua üleandmine asendub kahe tooliga). Ühekülgseks lepinguks on ka võlalubadus (VÕS § 30) e leping, mille sõlmimisel luuakse lubadusega iseseisev kohustus. Nt. lubatakse maksta mingi rahasumma. mitmekülgsed - mõlemad on kohustatud ja mõlemad on ka õigustatud. (nt tasuta laen, tasuta kasutusse andmine, käsundi täitmine). Kahekülgsed oma olemuselt on ka lepingud, milles poolte kohustused tekivad
Tagajärg:deebitori vastutuse vähenemine. VIIVITUSE TAGAJÄRJED KAOVAD KUI: Kui kreeditor võtab ka hilinenud täitmise vastu; kui määratakse uued tähtajad: kui viivitus on vastastikune; kui obligatsioon lõppeb mõnel muul viisil Muud obligatsiooni lõppemise viisid Obligatsiooni lõppemise põhiprintsiiP: Obligatsiooni lõppemiseks on vajalik formaalne tehing,mis vastas obligatsiooni tekkimise tehingule. Obligatsiooni lõppemise viisid: 1. Novatsioon ehk uuendus (novatio). Üks obligatsiooniõiguslik suhe asendatakse teise samaulatuslikuga.Uue tekkimisega kaob endine.Uuendus võib seisneda obligatsiooni subjekti, objekti, aja v koha muutuses.Novatsioon võib toimuda kokkuleppel või kokkuleppeta.Novatsiooni tagajärjel üldreeglina kaovad kõik endise obligat seotud lisaõigused.,soodustused ja vastuväited. 2. Taasarvestus ehk compensatio. Võla ja nõudmise vastastikune tasaarvestamine
Lepingupoolte kohustus tulenevalt lepingute liigituse jagunemise alusel Ühekülgseteks nimetatakse lepinguid, millest tekivad kohustused ainult ühe osapoole jaoks. Teine pool omandab lepingust tuleneva kasu ilma ühegi omapoolse kohustuseta (nt käendus, garantii). Liigitamine on oluline lepingust tulenevate nõuete kindlaksmääramisel. Ühekülgne on ka leping, milles olemasolev kohustus muudetakse uueks kohustuseks lubadusega teha mingi tegu – uuendamine e novatsioon (VÕS § 89 lg 2). Näiteks, kui pooled lepivad kokku, et esialgne kohustus asendatakse uue kohustusega (müügilepingust tulenev kirjutuslaua üleandmise kohustus asendatakse nt kahe tooli üleandmisega). Lubadus midagi teha võib olla võlatunnistus (VÕS § 30) e leping, millega tunnistatakse olemasolevat võlasuhet ja võetakse endale kohustus sooritada võlguolev tegu. Ühekülgseks lepinguks on ka võlalubadus (VÕS § 30) e leping, mille sõlmimisel luuakse lubadusega iseseisev kohustus
Lepingupoolte kohustus tulenevalt lepingute liigituse jagunemise alusel Ühekülgseteks nimetatakse lepinguid, millest tekivad kohustused ainult ühe osapoole jaoks. Teine pool omandab lepingust tuleneva kasu ilma ühegi omapoolse kohustuseta (nt käendus, garantii). Liigitamine on oluline lepingust tulenevate nõuete kindlaksmääramisel. Ühekülgne on ka leping, milles olemasolev kohustus muudetakse uueks kohustuseks lubadusega teha mingi tegu uuendamine e novatsioon (VÕS § 89 lg 2). Näiteks, kui pooled lepivad kokku, et esialgne kohustus asendatakse uue kohustusega (müügilepingust tulenev kirjutuslaua üleandmise kohustus asendatakse nt kahe tooli üleandmisega). Lubadus midagi teha võib olla võlatunnistus (VÕS § 30) e leping, millega tunnistatakse olemasolevat võlasuhet ja võetakse endale kohustus sooritada võlguolev tegu. Ühekülgseks lepinguks on ka võlalubadus (VÕS § 30) e leping, mille sõlmimisel luuakse lubadusega iseseisev kohustus
annaabi.ee 
