kui ka üldkarakterilt on teda peetud neoklassitsismi esindajaks. Tema varase perioodi loomingus on tabatavad ekspressionistlikud jooned, eriti grotesk, ja dissoneerivad harmooniad, mis sokeerisid vanameelset publikut. Hiline periood aga paistab silma meloodilisuse ja eepika poolest. Prokofjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõigis zanrides. Avalikkuse tähelepanu äratas ta kõigepealt oma klaveriteostega. Teda on nimetatud Debussy kõrval teiseks suureks novaatoriks 20. sajandi klaverimuusikas. Prokofjev töötas välja oma klaverimängustiili, mida iseloomustab kiire tempo, rütmiline aktiivsus, energiline tokaatalikkus, mida on nimetatud ka löökpianismiks. Helilooja on kirjutanud klaveriminiatuure ja 5 klaverikontserti, tema enim esitatud klaveriteoste hulgas on tsükkel ,,Sarkasmid" ja klaverisonaadid. Kuna Prokofjev ise oli suurepärane pianist, seavad ka paljud tema klaveriteosed esitajale kõrgeid tehnilisi nõudeid.
Tulenevalt demokraatlikust keskvõimust ja seadusandlusest moodustati linnades, maakondades ja valdades moodustativõimalikult suurte demokraatia tunnustega omavalitsused. Omavalitsuste poliitika oli aktiivne ja rahvale arusaadav. Võib kindlalt öelda, et Eesti omariikluse tegevamaks küljeks olid tegusad omavalitsused. Hilisemad katsed omavalitsuste autonoomiat kitsendada põhjustas rahva tugeva vastuseisu. Vähemusrahvuste küsimuses osutus Eesti novaatoriks kogu maailmas. Kõigil vähemusrahvustel oli põhiseaduse järgi õigus kultuuriliste omavalitsuste moodustamiseks. Sellele deklaratiivsele õigusele anti eriseadusega konkreetne sisu ja praktiline rakendus. Kuna eesti rahvas oli ise kaua võõraste rõhumise all kannatanud, ei soovinud ta, et siin elavad vähemusrahvad end rõhutuna ja õigusteta tunneksid. Igal Eesti kodanikul oli õigus deklareerida oma rahvust. Alaealised lapsed loeti vanemate rahvusse kuuluvaiks
mis seostub traditsioonilise kunstisümboolikaga." Terve elu oli Hippius seotud nooremate põlvkondade õpetamisega. Õppejõu töö sidus teda mitme Peterburi õppeasutusega, sealhulgas Katariina Instituudi, Peterburi Ehituskooli ja Stieglitzi kunstikooliga. Aastal 1865 anti Hippiusele akadeemiku tiitel ja 1879 sai ta professoriks. "O. P. Hippius oli arhitekt, kes eluaeg vaevas ennast suurte ideedega: saada ehituskunsti novaatoriks, reformeerida protestantlik kirikuarhitektuur," kirjutab A. Hein Hippiuse 100. sünnipäeva puhul 1983. aastal. Otto Pius Hippius suri 10. septembril 1883 Peterburi kubermangus Pargolovos. Kuigi Eesti rahvuskultuur on olnud tihedalt seotud baltisakslastega, ei saanud nad siiski eestlastele päris omaks, vaid jäid ikka võõramaalasteks. Ehk seetõttu on ka Hippiusest vähe kirjalikku materjali. Tema saatuseks oli jääda omadele võõraks ja ka võõrastele ei saanud ta omaks
Kõrgemad õppeasutused olid Tallinnas ja Tartus. 1919 astati Tallinna Konservatoorium (Artus Kapp) ja Tartu Kõrgem Muusikakool (Heino Eller). Tallinnas Tuudus Vetik, Gustav Ernesaks. Nende lähenemine muusikale oli klassikaline, oluline oli koorimuusika. Tartus: Eduard Tubi, Karl Leichter. Orienteerus eelkõige instrumentaalmuusikale, püüti siduda end ka Euroopa muusikutega. Heino Eller oli üks tähtsamaid muusikuid vabariigi ajal. Teda võib pidada oluliseks novaatoriks ja uuendajaks. Oli põhjamaiseks impressionismiks. Kirjutas muusikat erinevates zanriteks: sümfoonilised poeemid. Keelpillikvarteti, klaveri- ja viiuliteosed. 40-dal läks Tallinna Konservatooriumisse. Tema tuntuim õpilane on Arvo Pärt. Eduard Tubi (Elleri õpilane) emigreerus hiljem Rootsi. Eesti üks suurim sümfonist (10 sümfooniat). Kirjutas ka prelüüde, kontserte vähem esinevatele pillidele näiteks balalaikale. Eesti esimese balleti autor (,,Kratt").
Tsehhov on koomilist poeetikat pruukiv autor. Tsehhovi stiil ennetab modrenismipoeetikat. Jutustus ,,Nimepäev" on väga oluline tekst. Tsehhovit huvitab 80ndate teise poole Tolstoi. Tsehhov läheneb tegelastele uue mõõdupuuga. Lugeja ei pruugi aru saada tema käitumisest, kuna autor ei motiveeri. Iga tegelase tähtsam mõte on alati motiveeritud ja alati ettevalmistatud tekstis. Tegelased ei jagune tal positiivseteks ja negatiivseteks. Tsehhov osutus novaatoriks ka sellises valdkonnas nagu tegelaste karakterid ja nende psühhologism. Nimepäevas on näha ka Tsehhovit ennast. Tsehhov rõhutab alati meeleolu. Sellega ei olnud kriitikud ega lugejad harjunud. Olga Ivanovna peab oma mõisas nimepäeva. Kutsutud on palju külalisi, seal viibib ka Olga abikaasa. Tsehhov hakkab kirjeldama Olga meeleolu. Ta hakkab muutuma süngeks. Tekib negatiivne suhtumine kõigesse. Tema abiaasa tundub väga valelikuna. Tema mees on väga edev ja teesklev
annaabi.ee 
