See kõik ei ole ju kohustus. Juhtusin raadiost kuulma ühe perekonna lugu. Noor naine läks Norramaale mingite õpingute tõttu. Vist uurimistöö. Ta asus oma uurimustööd täide viima, aga vaja oli ka ennast üleval pidada. Tuli asuda tööle. Selle käigus tutvus naine kohaliku noormehega, kes tutvustas naisele oma kodu ja vanemaid. Noored armusid ja abiellusid. Varsti sündis neile ka tütar. Eestlannast ema tahtis oma last kõnetada eesti keeles. Norralasest isa hakkas juba varem õppima kursustel eesti keelt. Lapsega rääkis tema küll norrakeelset juttu, kuid naise vanematega tuli rääkida eestikeelselt. Norralasest noore isa vanemad, eriti ema, asusid samuti õppima kursusel eesti keelt. Soov saada uusi teadmisi, tõsta oma haridus uuele tasemele. See kõik polnud ju kohustus. Neil oli soov, oli huvi ja nad leidsid võimaluse lisada teadmisi oma tarkuste varamusse. Väga erutav lugu mõistuse harituse suurendamisest.
Piirkonda hiljuti Ballon, Herr von elama asunud mees ja Dovre-isand, Eberkopf ja Herr tema naine, Trumpeterstraale, rändajad. Varas ja varastatud asjadega Begriffenfeldt Norralasest *kaupleja, professor ja Kairo laevakapten ja tema hullumaja juhataja. meeskond, Veider Anitra, reisija, beduiinipealiku tütar, Huhu (keelefanaatik Malabari rannikult), Preester, Araablased, Hussein (minister Matuserongkäik,
Viimase viie aasta statistikast selgub, et poisse sünnib natuke rohkem kui tüdrukuid. Norra on kuulub kindlalt kaasaegse rahvastiku tüübi hulka. Religioon: Norras on ametlik protestantlik evangeelsel luterlusel põhinev riigikirik. Kuigi kirik ja riik ei ole rangelt eraldatud, on 1964. aastal tehtud põhiseaduse muudatuse kohaselt kõigil elanikel õigus vabalt usku valida ja sellesse kuuluda. Üheksa kümnest etnilisest norralasest on Norra riigikiriku liikmed. Norra pöördumine ristiusku algas umbes aastal 1000, kui tänu kaubanduslikele sidemetele ja viikingiretkedele tekkis kokkupuude kristliku Euroopaga. Samuti aitas kristlusel traditsioonilise norra mütoloogia ja saamide loodusekummardamise kõrval esile tõusta anglosaksi kirikust ning Saksamaalt ja Taanist lähtuv misjonitegevus. Kultuur: Norra on pika ajalooga noor rahvusriik eriti meresõidu vallas. Hoolimata
kahel moel: esiteks aitab tema tegevus kaasa Storting'is vastuvõetud õigusaktide elluviimisele ning teiseks teostab ta järelevalvet seadusandliku ja täitevvõimu üle, et kindlustada nende endi vastavus õigusaktidele. 11 7. RELIGIOON Norras on ametlik protestantlik evangeelsel luterlusel põhinev riigikirik. Põhiseaduse kohaselt on kõigil elanikel õigus vabalt usku valida ja sellesse kuuluda. Üheksa kümnest etnilisest norralasest on Norra riigikiriku liikmed. Norralaste usuline eneseväljendus on suuresti nende eraasi. Enamik inimesi peab usku enda jaoks tähtsaks, kuid seda ei väljendata aktiivse osalemisega organiseeritud kogukondades. Kuigi umbes 88% elanikkonnast kuulub Norra riigikirikusse, osaleb ainult 10% jumalateenistustel või teistel kristlikel kogunemistel sagedamini kui kord kuus. 5,9% elanikest on mõne muu religioosse kogukonna liikmed, 6,2% aga ei kuulu ühtegi kogukonda
Kõige õnnelikum oli see olümpia just Kristinale, kes võitis Eestile koguni kaks kuldmedalit. Kristina jaoks oli Torino taliolümpia neljas. Parimad tulemused kolmelt varasemalt olümpialt olid 2002. aastal Salt Lake City olümpialt saadud 7. koht 30 km klassikasõidus ja 8. koht 15 km vabastiilis. Kuna eelmistelt olümpiatelt polnud ta suutnud medaleid võita, siis ei pidanud eesti rahvas ega ka konkurendid Kristinat favoriidiks. Väljastpoolt Eestit uskus Kristina medalivõitu vaid tema norralasest treener Inge Bråten. 7 Ka Kristina arsti teade, et sportlane on füüsiliselt väga heas vormis, jäi välismaa ajakirjanikele tähelepanuta. Uudistekanalid rääkisid võimalike favoriitidena kanadalannast Beckie Scottist, norralannast Marit Bjørgenist, venelanna Julia Tsepalovast, sakslanna Claudia Künzelist ja tsehhitar Katerina Neumannovast. (Schwede 2006: 76) Kihlveokontorid lubasid Kristina võidu puhul tagasi 21-kordse preemiasumma (Schwede 2006: 77).
annaabi.ee 
