4. Ettekirjutuste kohustuslikkuse järgi: 1) imperatiivsed ehk kategoorilised; 2) dispositiivsed; 3) soovitavad (ka juhendavad või selgitavad). 5. Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid; jne. Era- ja avaliku õiguse normid ning normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaalprotsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid). Olulisemad normiteooriate tänapäevased käsitlused on esitanud õiguskantsleri asetäitja- nõunik Madis Ernits 14. detsembril 2009 Justiitsministeeriumis õiguskeele päeval peetud ettekande täiendatud versioonina ajakirja “Õiguskeel” 2010. aasta numbris 1 avaldatud artiklis “Õigusnormi struktuur” pärast stažeerimist Karlsruhes Saksa Liidukonstitutsioonikohtu juures 2009. aastal Euroopa Liidu personaliarendusmeetme raames. (Ernits, M. Õigusnormi struktuur. Õiguskeel, 2010-1
küsimuste lahendamiseks? c) Kas kursus selgitas, kuidas omandada kutsetegevuses vajalikud õigusalased teadmised? d) Kas kursus peaks veel midagi sisaldama? TÄIENDA V AD KORDAMIS JA EKSAMIKÜSIMUSED TLÜ ÕIGUSAKADEEMIA ÕIGUSE ERIALA JA TLÜ RIIGITEADUSTE INSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE: 1. Millised on olulisemad normiteooriate tänapäevased käsitlused ning autori seisukohad selles valdkonnas õiguskantsleri asetäitja-nõunik Madis Ernits`a 14. detsembril 2009 Justiitsministeeriumis õiguskeele päeval peetud ettekande täiendatud versioonina ajakirja "Õiguskeel" 2010. aasta numbris 1 avaldatud artiklis "Õigusnormi struktuur" ? (Madis Ernits. Õigusnormi struktuur. Õiguskeel, 20101. http://www.just.ee/49512 17.10.2011.) Olulisemad normiteooriate tänapäevased käsitlused: John Austin: ,,Iga seadus või reegel [
Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus? Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitsmise eest, samuti väärteo eest. Karistuseks võib olla: 1)noomitus, 2)rahatrahv kuni 1 kuu palga ulatuses, 3)ametipalga vähendamine kuni 30% kuni 1 aastaks, 4)ametist tagandamine. Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel? Eestis kuuluvad kohtud Justiitsministeeriumi valitsemisalasse Olulisemad normiteooriate tänapäevased käsitlused: John Austin: „Iga seadus või reegel […] on käsk. […] Käsk eristub teistest tahte tähendustest mitte stiili poolest, kuidas tahet on väljendatud, vaid käskija võimu ja eesmärgi poolest, et tahte eiramise korral järgneb häda või valu.“ Felix Somló: „Sõnal norm on nimelt sarnaselt tema sünonüümidele reegel ja seadus üks olemise ja üks peandumise tähendus. Norm esimeses tähenduses on tavaliselt juhtuv, teises juhtuma peanduv.“
arusaadavad. b) Kas kurus andis ülevaate õiguse tänapäevasest rollist ning kujundas esmase võimekus õigusküsimustes orienteerumiseks ja õiguse tundmist eeldavate küsimuste lahendamiseks? c) Kas kursus selgitas, kuidas omandada kutsetegevuses vajalikud õigusalased teadmised? d) Kas kursus peaks veel midagi sisaldama? TÄIENDAVAD KORDAMIS- JA EKSAMIKÜSIMUSED TLÜ ÕIGUSAKADEEMIA ÕIGUSE ERIALA JA TLÜ RIIGITEADUSTE INSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE: 1. Millised on olulisemad normiteooriate tänapäevased käsitlused ning autori seisukohad selles valdkonnas õiguskantsleri asetäitja-nõunik Madis Ernits`a 14. detsembril 2009 Justiitsministeeriumis õiguskeele päeval peetud ettekande täiendatud versioonina ajakirja "Õiguskeel" 2010. aasta numbris 1 avaldatud artiklis "Õigusnormi struktuur" ? 46
1) imperatiivsed ehk kategoorilised; 2) dispositiivsed; 3) soovitavad (ka juhendavad või selgitavad). 5. Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid; jne. Era- ja avaliku õiguse normid ning normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaalprotsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid). 180 Olulisemad normiteooriate tänapäevased käsitlused on esitanud õiguskantsleri asetäitja- nõunik Madis Ernits 14. detsembril 2009 Justiitsministeeriumis õiguskeele päeval peetud ettekande täiendatud versioonina ajakirja "Õiguskeel" 2010. aasta numbris 1 avaldatud artiklis "Õigusnormi struktuur" pärast stazeerimist Karlsruhes Saksa Liidukonstitutsioonikohtu juures 2009. aastal Euroopa Liidu personaliarendusmeetme raames. (Ernits, M. Õigusnormi struktuur. Õiguskeel, 2010-1. Vt http://www
annaabi.ee 
