TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava ÕIGUSAKTI TÕLGENDAMISE MEETODID Essee Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Iga tõlgendamine on millestki arusaamine, millegi mõtestamine. Õigusteaduses on tõlgendamine tegevus, millega selgitatakse välja õigusakti, lepingu või muu õigusallika tegelik sisu ehk mõte. Seaduse kui ka põhiseaduse tõlgendamine on normiteksti mõttest arusaamine, mille käigus asendatakse teksti mitmetimõistetavus argumentide abil ühetähenduslikkusega. Seega on tõlgendamise funktsiooniks suurendada õiguse rakendamise ratsionaalsust. Samuti aitavad tõlgendamisreeglid ära hoida või vähemalt minimeerida kohtuniku omapoolse sisu lisamist otsustamisprotsessis ja muuta see protsess kontrollitavamaks. Tõlgendamine on ka seaduse tasemel reguleeritud. Nii sätestab tsiviilseadustiku üldosa
abstraktse faktilise koosseisu alla Samasuse või sarnasuse korral võib teha otsustuse õigusliku tagajärje rakendamise osas Õigusnormi analüüs Õiguskord ei ole täiuslik, rakendaja peab olema võimeline õiguskorda täpsustama austades stabiilsust ja paindlikkust Tõlgendamise tänapäeva metoodika: Normilooja kavatsus Normiformulatisooni tähendus Ettekirjutuse otstarve Normiteksti lugeja arusaam Friedriech Carl von Savigny- „Tuleb ennast mõttes asetada seadusandja seisukohale ning tema tegevust kuntslikult korrates lasta mõttes seadusel uuesti tekkida” „Savigny kvart”: 1. Grammatiline 2. Loogiline 3. Ajalooline 4. Süstemaatiline Õigusnormi analüüs Õigusnormi valik See on subsumeerimine e. tegelikkuses juhtunu mõtteline paigutamine õigusnormi hüpoteesi Tõlgendamine Õigusele vastavuse kindlakstegemine tõlgendaja subjekti jaoks:
õigusnormi tõlgendamine ehk analüüs. Tõlgendamise tänapäevade metoodika · Normilooja kavatsus normist väljuv element, õiguse seaduse normi eesmärk · Normiformulatsiooni tähendus normi enda tähendus. See võiks tegelikult seista loetelus esikohal. · Ettekirjutuse otstarve seotud kavatsusega. Läbi otstarbe jõuame ka eesmärgini või eesmärkideni. Õiguse maailmas võimalik jõuda normilooja kavatsuseni. · Normiteksti lugeja arusaam alati on seotud tõlgendamine tõlgendaja subjektiga. Õiguse tõlgendaja peab aru saama seadusest, see võib kokku langeda seaduse loojaga, kuid kindlasti ei saa samastada õigusele vastavusest ning normiteksti lugeja arusaama. Savigny tuleb ennast mõttes asetada seadusandja seisukohale ja tema tegevust kunstlikult korrates lasta mõttes seadusel uuesti tekkida. Õigusele tõlgendamine ning õiguse printiipidele vastavus muutusid väga olulisteks.
Korraldus- ja menetlusnormid: §60 lg1 l1 VII ATS ja VVS mõisted ATS: määratleb ametiasutuse avaliku teenistuse seaduses. See ei kattu organi mõistega. VVS: täidesaatva riigivõimu asutused defineerib VVS §38 ja järgevad: valitsusasutused (riigikassast finantseeritavad) ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (riigieelarvest finantseeritavad, aga ei teosta avalikku võimu). §25 Aktiteooria I Mõisted Õigusakt, õigustloov akt, normatiivakt. Tuleb eristada normi ja normiteksti. Norm on abstraktsesse maailma kuuluv käsk, keeld või luba. Semantilise normimõiste järgi on norm normilause tähendus, mis sisaldab peandumist. Normilause on näiteks PS §1. Õigusakt on normilausete kogum. II Piiritlemiskriteeriumid Konkreetne/abstraktne- detaile kõrvale jättes liigutakse abstraktsust jälgides üksikult üldisemale. Sellele on lõpmata palju vaheastmeid. Selle alusel saab konkretiseerida. Seega võib üks lause olla abstraktsem või konkreetsem
Struktureeriv õpetus õigusest näitab ka seda, mis ei funktsioneeri. Õiguspraktika ei saa ennast siduda märkide või märgikettidega, st seaduse tekst ei saa ainuüksi valitseda otsustuse üle. Olukord peab olema vastupidine, mis tähendab seda, et õiguse rakendaja peab “valitsema” teksti ning tegema ta n-ö otsustamisküpseks. Juriidiline metoodika saab luua praktika jaoks õigusriiklike ülesannete lahendamisele suunatud töökeskkonna ja see toimub pärast seda, kui seadusandja on normiteksti andmisega oma töö lõpetanud. Keele ja õiguse vahekordi puudutavad probleemid ei ole lahendatavad ainuüksi keeleteadlaste või juristide eraldi jõupingutustega. Hädavajalik on konstruktiivne koostöö. Nii ei tohikski õigust keelest kõrgemale asetada ning näha keeles pelgalt õigusvankrit liikuma panevat vahendit. Õigus ise peab olema rakendatud keele teenimisse – eelkõige keele säilimise ja säilitamise eesmärgil loodud seaduste näol. Allikas: R
annaabi.ee 
