sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist.“ Normiteksti tõlgendavad kõik kohtud ja seda teevad ka kõik juristid. Sageli tõlgendavad kohtud ilma nimetamata, mis argumenti nad parasjagu kasutavad – see ei ole obligatoorne. Siiski leidub Riigikohtu kui kõrgeima institutsionaliseeritud tõlgendaja lahendeis üha enam selgesõnalisi seisukohavõtte, millist argumenti kohus parasjagu kasutab. Normitekst vajab tõlgendamist seal, kus tekst on mitmetähenduslik, ebatäpne või eeldab tema sisustamiseks väärtushinnangute kaalumist. Tõlgendada on võimalik ainult kuni normiteksti tähendusliku piirini, s.t et normile antav tõlgendus ei tohi minna vastuollu termini selge tähendusega. Näiteks võib tõlgendamise koht olla seal, kus puudub ühtne kriteerium, tegemist on vigase viitega, sätte asukoht seaduses ei ole normitehniliselt õnnestunud või on terminit
Mittetäielikud õigusnormid · Konstitutsiooniline (PS §2) · Definitiivne (KarS §3 lg1) · Deklaratiivne (Hasartmänguseadus §1 lg1) · Kollisiooninorm · Seletavad teatud mõttes analoog definitiivsele normile. (Riigikogu valimiste seadus §1 lg3) · Viitavad sisaldavad viite kas hüpoteesile või dispositsioonile. (Perekonnaseadus §180 lg2) Võib rääkida nn otsesest viitest ja blanketsest viitest. Otsene viitamine on võte, kus normitekst viitab mõnele samas õigusaktis olevale normile. Blanketne esitamisviis on võte, kus normitekst viitab mõnes teises õigusabis olevale normile. · Kitsendavad välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. (Reklaamiseadus §8 lg6) Õigusnormi struktuuriosade liigid 1. Hüpotees
§ 141 lg 1 54 Riigikogu kodukorra seadus Vabariigi valitsuse seadus Juridica PS kommenteeritud väljaanne Maruste, R. Konstitutsionalism Annus, T. Riigiõigus § 48 lg 1 lause 2 Demokraatia printsiibi osa > Demokraatia põhimõte, sisaldab endas muuhulgas läbipaistvust, poliitilist vastutust. Norm õigus millelegi, kohustus millelegi. Sisaldab endas peandumist. Normitekst on see, millest me norme loome. Normid eksisteerivad abstraktses maailmas. Mida mõista individuaalakti all? - ainult need, mis konkreetselt adresseeritud üldakt kui termin kätkeb endas probleemi, sugereerib, et tegemist on üldseadusega. Mõeldud on universaalakti. See akt, mis avatud adressaatide ringile. Üldkorraldus? HMS § 51 lg 2 (2) Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik
§ 141 lg 1 56 Riigikogu kodukorra seadus Vabariigi valitsuse seadus Juridica PS kommenteeritud väljaanne Maruste, R. Konstitutsionalism Annus, T. Riigiõigus § 48 lg 1 lause 2 Demokraatia printsiibi osa > Demokraatia põhimõte, sisaldab endas muuhulgas läbipaistvust, poliitilist vastutust. Norm õigus millelegi, kohustus millelegi. Sisaldab endas peandumist. Normitekst on see, millest me norme loome. Normid eksisteerivad abstraktses maailmas. Mida mõista individuaalakti all? - ainult need, mis konkreetselt adresseeritud üldakt kui termin kätkeb endas probleemi, sugereerib, et tegemist on üldseadusega. Mõeldud on universaalakti. See akt, mis avatud adressaatide ringile. Üldkorraldus? HMS § 51 lg 2 (2) Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik
§ 141 lg 1 57 Riigikogu kodukorra seadus Vabariigi valitsuse seadus Juridica PS kommenteeritud väljaanne Maruste, R. Konstitutsionalism Annus, T. Riigiõigus § 48 lg 1 lause 2 Demokraatia printsiibi osa > Demokraatia põhimõte, sisaldab endas muuhulgas läbipaistvust, poliitilist vastutust. Norm õigus millelegi, kohustus millelegi. Sisaldab endas peandumist. Normitekst on see, millest me norme loome. Normid eksisteerivad abstraktses maailmas. Mida mõista individuaalakti all? - ainult need, mis konkreetselt adresseeritud üldakt kui termin kätkeb endas probleemi, sugereerib, et tegemist on üldseadusega. Mõeldud on universaalakti. See akt, mis avatud adressaatide ringile. Üldkorraldus? HMS § 51 lg 2 (2) Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või
Õiguskantsleri seadus Kantselei on õiguskantslerit teenindav asutus, õiguskantsler on monokraatne organ. § 141 lg 1 58 Riigikogu kodukorra seadus Vabariigi valitsuse seadus Juridica PS kommenteeritud väljaanne Maruste, R. Konstitutsionalism Annus, T. Riigiõigus § 48 lg 1 lause 2 Demokraatia printsiibi osa > Demokraatia põhimõte, sisaldab endas muuhulgas läbipaistvust, poliitilist vastutust. Norm – õigus millelegi, kohustus millelegi. Sisaldab endas peandumist. Normitekst on see, millest me norme loome. Normid eksisteerivad abstraktses maailmas. Mida mõista individuaalakti all? ● ainult need, mis konkreetselt adresseeritud üldakt kui termin kätkeb endas probleemi, sugereerib, et tegemist on üldseadusega. Mõeldud on universaalakti. See akt, mis avatud adressaatide ringile. Üldkorraldus? HMS § 51 lg 2 (2) Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või
annaabi.ee 
