Seejuures suureneb rehvide laius 10 mm haaval. Uuematel ratta- ja rehvikomplektidel (nt Dunlopi TD- rehvid või Michelini TRX- või TDX-rehvid) on teine laius: see ulatub 160 millimeetrist kuni 240 millimeetrini. Enamasti kaldub rehvide tegelik laius ettekirjutatust vähesel määral kõrvale (valmistamistolerants) ja varieerub eri tootjate puhul mõne millimeetri võrra. Lisaks sellele sõltub rehvi laius velje laiusest, millele rehv on monteeritud. Tänu rehvide normimisele saab enamikku neist monteerida erineva laiusega velgedele. Siiski tohib teatud sõidukitele ainult kindlat marki rehve monteerida või kombineerides neid kindlat tüüpi velgedega. Ainult nii on rehvid kõigis liiklusolukordades töökindlad. Samuti tuleb lumekette kasutades mõnikord arvestada kindlat marki rehvide ja veljelaiustega. Vastavad juhised on ära toodud autodokumentides ja kasutamisjuhendis. Kõrguse ja laiuse suhe /seeria ....../50, /60, /70, /80 (4)
Hurt hakkas tooma soomest laensõnu ning tõi keelde ka lõunaeesti materjali. Johannes Aavikul keeleuuendusid olid väga olulised , ta hakkas veel rohkem sõnu keelde tooma, sest sai aru, et keel on liialt vaene. Ta panustas iluprintsiibi, kunstlike sõnade, morfoloogia lühikeste vormide, i- mitmuse ja i-ülivõrde peale. Johannes Voldemar Veski keelekorradus: tahtis luua süsteemsust koos loogiliste seletustega, otstarbekust ja rahvakeelsust. Panustas keele normimisele ja terminoloogia looomisele. Normingute loojaks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond, olulisim ettepanekute tegija Elmar Muuk. 1998 sai eesti keel riigikeeleks, viimane keeleseaduse uuendamine oli 1995, loodi keeleinspektsioon, kes peab keeleseaduse täitmist kontrollima, nüüd 2009 on ajalehtedes ilmnenud vaidlused uue keeleseaduse üle. Põhjaeesti murre afrikaat puudub(siga,küpsetab), larüngaalklusiil puudub(kalad), harv
jaotamine pole mõistlik, sest "töö" võib haarata enam kui ühte maksumusplaanimise konstruktiivelementi. Tööde lõikes koostatud töövõtja eelarved ei oma aga ühtegi loetletud puudustest: • Esiteks nende aluseks on keskmised kulud ja need on enam seotud tuleviku hindadega kui konkreetses projektis tehtud kuludega. • Teiseks jaotavad nad kõik tööd mõõdetavateks ühikuteks (tuginedes kas kogemustele või normimisele) ja neid saab kasutada projekti kulude analüüsil. Kuna ehitaja on seotud just sellise eelarvega mida konsultant-eelarve koostajal pole, võib väita, et tal on ka maksumusteabe osas eelis. Samas on aga keskmine maksumusplaanija palju suuremate kogemustega kui keskmine ehitaja, et kujundada projekti maksumusteave selliseks, mis vastaks varasele projekteerimise etapile. Selline tegevus on loomulik maksumus-plaanimisele ja -kontrollile:
konstruktiivlahendiga ja need on pigem kordumatud 2. Kuigi "töö" on ideaalne kulude kogum, on väga raske uuesti kasutada sinna kogutud andmeid, sest iga töö on unikaalne. Tööde lõikes koostatud töövõtja eelarved ei oma aga ühtegi loetletud puudustest. Esiteks nende aluseks on keskmised kulud ja need on enam seotud tuleviku hindadega kui konkreetses projektis tehtud kuludega. Teiseks jaotavad nad kõik tööd mõõdetavateks ühikuteks (tuginedes kas kogemustele või normimisele) ja neid saab kasutada projekti kulude analüüsil. Kuna ehitaja on seotud just sellise eelarvega mida konsultant-eelarve koostajal pole, võib väita, et tal on ka maksumusteabe osas eelis. Samas on aga keskmine maksumusplaanija palju suuremate kogemustega kui keskmine ehitaja, et kujundada projekti maksumusteave selliseks, mis vastaks varasele projekteerimise etapile. Selline tegevus on loomulik maksumus-plaanimisele ja -kontrollile: maksumusplaanija vajab töömahtude loendit, mis
sõnaõiguse keeleteadlased. Sel ajal pooldati murdelise sõnavara tõlkimata jätmist ja nime ennistähenduse arvestamist, kuid ametlike kohanimede kirjapildist tuli elimineerida kõik see, mis ei sobinud kirjakeele fonoloogiaga, Lõuna-Eestis vokaalharmoonia, ds-ühend ja nõrk aste omastavalises kohanimes, nt Vadsa>Vatsa, Perdagu>Perdaku, kõrgenenud keskkõrgete vokaalide märkimine vastavate kõrgete vokaalidega jm (Pall 1976). Järgsilbi o või u normimisele pöörati vähem tähelepanu: Hindsiku > Hintsiko Lääne- Võrumaal, kus murdekeeles valitseb u, ja Ida-Võrumaa o-lisel alal Palometsa kõrval ka Külaoru, Võõpsu. Võru Instituut soovis, et ajaloolise Võrumaa piires kirjutataks kohanimed Eesti põhikaardile vastavalt paikkondlikus võru keeles enamlevinud hääldusele. Vabariigi Valitsuse kohanimekomisjon aktsepteeris seda kava mööndusega, et ametlikult määratud kohanimed (külanimed, vooluvete nimed) peavad kaardil
annaabi.ee 
