isikutele õigusnorme. Statuudiõigus on antud eelkõige selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi KOV-is ning aktiviseerida ühiskondlikke jõude vastavate küsimuste ainuvastutava reguleerimise eesmärgil. Statuudi andmine vabastab samal ajal seadusandja vajadusest detailselt reguleerida kohalikku elu, mille üksikasju ta ei tunne. Selles mõttes aitavad statuudid vähendada distantsi normiloojate ja normiadressaatide vahel. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid. Nad ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. 8.6. Kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks - need ei ole statuudid. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd
valitsus anda määruse erivolitusnormita, va, kui seaduses on volitusnorm olemas. o Antud selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi KOV üksustes ning aktiviseerida ühiskondlikke jõude vastavate küs-te ainuvastutava regul eesmärgil. Statuudi andmine vabastab samal ajal seadusandja vajadusest detailselt regul kohalikku elu, mille üksikasju ta ei tunne. Vähendab distantsi normiloojate ja -adressaatide vahel. o Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigustloovad aktid. Ei pea olema kooskõlas rho-te määrustega. Jur jõult on võrsed. Kollisioonide korral lah vaidluse kohus. See tagatiseks sõltumatusele rho määrustest. Kuuluvad praeter legem määruste liiki (näited KOKS § 22 lg 1). KOV määrused riiklike kohustuste täitmiseks: seaduses sis volitusnormi alusel
Kogu maailn on ühtses ruumis – internet. Küsimus, kas 21. saj vaba teistsugust õigust seoses infiühiskonnaga. Eriti oluline siin juristi koostöö valdkonnaspetsialistiga. Traditsooniliste vahenditega ei saa alati uuele tegelikkusele kallala minna. Vaja uue kvaliteediga lahendusi ja alternatiivseid õiguse loojaid. V.Petev: olles kindlaks teinud, et kaasaegne õigus on peaaegu täielikult antud riigi või supranatsionaalsete institutsioonide poolt, tuleb meil küsida nende normiloojate võime järele luua häid seadusi hilismodernistliku ühiskonna jaoks; millises ulatuses on selline õigus õiglane? à spetsialistide roll kaasaegses õigusloomes à meie aja poolt võimaldatava õiguse idee P.Trudel: vaja tasakaalu teabe vaba kättesaadavuse, inimõiguste kaitse ja demokraatlikes ühiskodades tunnustatud põhiväärtuste vahel
§2. Haldusorgan 1. Haldusorgani mõiste ja tunnused Organi mõiste on riigi- ja õiguse teoorias üks põhjalikumalt läbitöötatud küsimusi. Vaatamata sellele esineb õiguskirjanduses väga erinevaid organi määratlusi. Normativistliku organiteooria rajaja Hans Kelsen käsitles organina kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi loojat. Kuna tema õigusteoreetiline süsteem ei teinud vahet avaliku ja eraõiguse vahel, siis luges H. Kelsen avalik-õiguslike normiloojate kõrval organiteks ka kodanikke. A.T. Kliimann nimetas organiks õiguskorra funktsioonide avalik-õiguslikke teostajaid. Sellel alusel liigitas ta organeid legislatiiv- ehk seadusandlusorganiteks, haldusorganiteks ja kohtuorganiteks. Lähtuvalt toimingute sisust tõi ta välja normatiivsed ehk ametiorganid ja faktilised ehk teoorganid. Selle järgi on organiteks ka koolid, haiglad, muuseumid jne. A.T. Kliimanni viimasena nimetatud liigituse puhul erineb avalik-õigusliku organi
§2. Haldusorgan 1. Haldusorgani mõiste ja tunnused Organi mõiste on riigi- ja õiguse teoorias üks põhjalikumalt läbitöötatud küsimusi. Vaatamata sellele esineb õiguskirjanduses väga erinevaid organi määratlusi. Normativistliku organiteooria rajaja Hans Kelsen käsitles organina kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi loojat. Kuna tema õigusteoreetiline süsteem ei teinud vahet avaliku ja eraõiguse vahel, siis luges H. Kelsen avalik-õiguslike normiloojate kõrval organiteks ka kodanikke. A.T. Kliimann nimetas organiks õiguskorra funktsioonide avalik-õiguslikke teostajaid. Sellel alusel liigitas ta organeid legislatiiv- ehk seadusandlusorganiteks, haldusorganiteks ja kohtuorganiteks. Lähtuvalt toimingute sisust tõi ta välja normatiivsed ehk ametiorganid ja faktilised ehk teoorganid. Selle järgi on organiteks ka koolid, haiglad, muuseumid jne. A.T. Kliimanni viimasena nimetatud liigituse puhul erineb avalik-õigusliku organi
Statuudiõigus on antud eelkõige selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi KOV-es ning aktiviseerida ühiskondlikke jõude vastavate küsimuste ainuvastutava reguleerimise eesmärgil. Statuudi andmine vabastab samal ajal seadusandja vajadusest detailselt reguleerida kohalikku elu, mille üksikasju ta ei tunne. Selles mõttes aitavad statuudid vähendada distantsi normiloojate ja normiadressaatide vahel. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid. Nad ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi; b) kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks need ei ole statuudid. Kohaliku õigusega seonduvad
annaabi.ee 
