5. õigusliku otsustuse täitmisele pööramine. 3. Õiguse tõlgendamine (olemus, tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang). 4. Tõlgendamise klassikalised viisid (grammatiline, süstemaatilis-loogiline, ajalooline, objektiiv-teleoloogiline). 5. Tõlgendamise võimalused tänapäeval, sh õiguse üldpõhimõtetel ja väärtushinnangutel rajanev tõlgendamine. 6. Tõlgendamistulemuse põhjendamine: tõlgendusargumendid ja nende prima facie kohustuslikkus. 7. Lüngad ja normikollisioonid õiguses ja nende ületamine. 1. Õiguse rakendamise olemus: subsumeerimise kaks külge: Õiguse rakndamine on üks õiguse realiseerimise viis. Õigusest kinnipidamine ja õiguse kasutamine on vahetult seotud isiku aktiivse või passiivse tähendusega. Tegevus tuleneb õigusnormis kirjapandud õigustusest või kohustusest. Antud juhul on õiguse realiseerimine toimunud, kuna isiku käitumine on vastavuses õigusnormi nõuetega
On kaks tõlgendamiskriteeriumit: esimene nendest on seotud reguleeritud eluvaldkonna struktuuriga (neid ei saa muuta), teised nendest on õiguse printsiibid, mis asuvad väljaspool reguleerimist ennast. 5. Tõlgendamise võimalused tänapäeval, sh õiguse üldpõhimõtetel ja väärtushinnangutel rajanev tõlgendamine. 6. Tõlgendamistulemuse põhjendamine: tõlgendusargumendid ja nende prima facie kohustuslikkus. 7. Lüngad ja normikollisioonid õiguses ja nende ületamine. Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leita teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseusid objektiivsest õigusest. Sellises olukorras peab õiguse rakendaja kontrollima, kas elulised asjaolud on sarnased õiguslikku tähendust omavate eluliste asjaoludega. Lüngad võivad olla kas ehtsad, näivad või väärtuslüngad. Ehtsad lüngad on tingitud eelkõige meie
luuakse samuti tõlgendaja teadvuses tõlgendatud ja mõistetud õigusnormi põhjal. Tõlgendatud õigusnormi ning tõlgendatud juriidilise fakti vahel peab olema veel üks määrav side - kasuaalne seos, seda nii reaalselt kui ka eeldusena vastava õigusnormi koosseisulises mudelis. Seejuures on tõde siin nii suhteline kui ka tõenäoline ning paratamatult subjektiivne: ta on selline, nagu teda näeb õiguse tõlgendaja ning realiseerija. Lüngad ning vastuolud (normikollisioonid) õiguses Lüngad õiguses Lünkade all mõistame neid juhte, kus seadusandlus küll reguleerib õigusnormidega kas elunähet või ühiskondlikku suhet, kuid teeb seda ebapiisavalt. Sel juhul on riigiorganid või kodanikud kohustatud või õigustatud küsimuse mingil viisil siiski lahendama, kuigi näiteks kehtivast õigusest ei selgu, milliste vahenditega. Lünk õiguses tähendab, et seadusandja ei ole suutnud realiseerida nn suletud
P.3. Süstemaatiline tõlgendamine 83 P.4. Ajalooline tõlgendamine 84 P.5. Tõlgendamine ulatuse järgi 85 § 3. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse alusel 86 § 4.Tõlgendamise tähendus erinevates suurtes õigussüsteemides 88 § 5.Lüngad ning vastuolud (normikollisioonid) õiguses 89 P.1.Lüngad õiguses 89 P.2.Kollisioonid ehk vastuolud õiguses 91 Teema 5. Põhimõisted: 92 TEEMA VI. ÕIGUSE REALISEERIMINE 93 § 1. Õiguse realiseerimise vormid 93 § 2
õigusharu ulatuses ning nende ühendamine uueks kvaliteediks – terviklikuks, ühtseks, süsteemseks ja seejuures sünteesitud koguks (koodeks ehk seadustik). Kodifitseerimisel kooskõlastatakse süsteemselt ja sünteesivalt nt vastava õigusharu seni eri aegadel ja eri seadustes (võimalik ka lisaks teistes õigustloovates aktides) laialipaisatud õigusnormid, kõrvaldatakse nende vasturääkivused (vastuolud ehk normikollisioonid), reguleeritakse täiendavalt üksikute õigusnormide senised lüngad, vajadusel täiendatakse terviklikku kogumit uute aluseid (juhtusid) või korda reguleerivate või mõistet avavate (legaaldefinitsiooni sätestavate) õigusnormidega. Haldusakt — täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused, käskkirjad) Täidesaatva riigivõimu – riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alusel ning täitmiseks
annaabi.ee 
