MURDED Kohamurded on samas maakohas elavate inimeste ühine keel, mis erineb rammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest kohamurretest. Kohamurre oli kunagi ainus keel, mida eesti inimene valdas, varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Murdevorm ehk murdesõna on selles murdes esinev vorm/sõna, mis erineb normikeele sõnast või vormist (nt. -nd on murdevõrm, -nud normikeelne). Keelegeograafia ehk dialektoloogia on meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, tekkis 19.sajandil. Sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta; leidis, et tegelik keel on varieeruv ja muutused reeglipärased. Meetodid: a) murdeline varieerumine on seotud keeleliste uuendustega regioonis; b) oluline on ajalooline dimensioon; c)informantide valik, küsimustik, keelekaardid:
kasutavad kõige sagedamini keele regionaalseid variante. Eesti keele sotsiaalne varieerumine sotsiolektide uurimused eesti keele kohta puuduvad klasside ja keele suhetele keskenduvad tööd, nud/nd uurimine, h häälduse varieerumine, grupitöö Manilaiu keelemuutuste kohta , uurimine Mulgi murde verbi kohta, võru kõnekeele varieerumine. Eesti eripära uuritakse palju lingvistiliste tegurite mõju, pole eri klasside ja kihtide keelenäiteid. Eesti keeles on formaalne stiil tugevalt normikeelne, argistiil varieeruv, naised ning haritumad inimesed on enamasti normikeelsemad. Register ja selle uurimismeetodid Keele situatiivsed variandid situatiivne variant: kommunikatiivne situatsioon, mis esineb regulaarselt ühiskonnas ja seostub kindlate keeleliste joontega. Inglisekeelses traditsioonis eri sõnad, style, register ja genre. Paljude tunnuste loendid, mis üheskoos on keelekasutusega korrelatsioonis. Register ja selle situatiivsed faktorid
Muttika intervjuudes. Peale selle püütakse põhjendada ja järeldada, miks teeb Jüri Muttika kõneldes selliseid keelelisi valikuid – autor püüab siduda Jüri Muttika tausta saatejuhi rolliga, võrrelda, kuidas ta kõneleb erinevate saatekülalistega. Tiit Hennoste (2002: 230) järgi varieeruvad vormid eesti keeles näiteks vanuse, haridustaseme ja situatsiooni tõttu. Situatsioonist sõltub, kas eelistatakse ametlikku või argist kõnestiili. Vanusest sõltub, kui normikeelne ollakse: keskealised ja nooremad (v.a kooliõpilased) on normikeelsemad kui keskeast vanemad inimesed. Kõige normikeelsemad on üliõpilased. Sellest tulenevalt võib järeldada, et mida kõrgem haridustase, seda normikeelsem inimene on. Kuna Jüri Muttika on õppinud erinevates ülikoolides ning omandanud kõrghariduse, siis võib eeldada, et põhjus, miks tema keelekasutus ei olnud normikeelest palju kõrvalekalduv, ongi tema haridustasemes. Jüri
19 Leelo Keevallik: -nud/-nd Leele Keevallik uuris oma magistritöös eesti kõnekeele statistiliselt kõige tavalisemat variaablit, nimelt -nud-kesksõna kahe põhilise lõpuvariandi -nud ja -nd kasutust. See variaabel pärineb ajalooliselt eri murdealadelt, kuid on tänapäeval erineva allkeelelise ja sotsiaalse staatusega. -nud on normikeelne variant ja kõrgema prestiiziga, -nd on argikeelne. Keevallik püüdis kindlaks teha, millised on need sotsiaalsed, keelelised ja kontekstuaalsed tegurid, mis mõjutavad varieerumist. Olulisimad tulemused on lühidalt järgmised: - rida mõjureid on keelelised (eelneva segmendi häälikud, tüvepikkus jms). Neist on oluline rõhk: rõhuline sõna kaldub olema -nud; - olulisim tegur on situatsiooni formaalsus: formaalses kasutatakse lühemaid variante 8%, argises 40%;
Eesti eripära: · uurimine ei ole sotsiaalsete kihtide ja keelekasutuse seoste väljatoomine · Pole eri klasside ja kihtide keelenäiteid. Põhiosa materjalist on talurahva ja haritlaste keel. Puuduvad muud keskklassi rühmad ja pea puudub tööliste keelekasutuse näitestik. · Uuritakse palju lingvistiliste tegurite mõju Järeldused: · olulisim mõjur eesti keeles nende uurimuste põhjal on stiil: formaalne stiil pea ainult normikeelne, argistiil varieeruv · oluline sotsiaalne tegur sugu: naised on enamasti normikeelesemad/ühiskeelsemad · oluline sotsiaalne tegur haridus: haritumad on normikeelsemad/ühiskeelsemad 4.1. Register ja selle uurimismeetodid Register (Tiit Hennoste) kesksed situatiivsed faktorid: · Suuline suhtlus / kirjalik suhtlus · Spontaanne tekst / redigeeritud tekst · Argine suhtlus / avalik-institutsionaalne suhtlus · Vahetu suhtlus / vahendatud suhtlus
annaabi.ee 
