Murrete hääbumine hakkas 20.sajandil ning jäi järele ainult aktsient, Hääbumise põhjused: dialekt on seotud lokaalse kultuuri ja identiteediga. Lokaalsete kultuuride ja identiteedi asendumine rahvuskultuuri ja identiteediga. Dialekt on seotud suhteliselt homogeense maaühiskonnaga. Kui keel ja ühiskond diferentseerub, siis diferentseerub ka keel. Kuna moodne kultuur on seotud linnaga, kirjaliku teksti, normikeelega, siis see toob murdesse laenud normikeelest. Kirjakeel levib hariduse ja trükisõnaga. Inimeste liikuvus suureneb ja väiksemad dialektid segunevad teistega. Toimub mingil määral ka teadlik murrete hävitamine ja allasurumine. Sotsiolingvistika ja keele sotsiaalne varieerumine Sotsiolingvistika laias mõttes on distsipliin, mis uurib keele ja ühiskonna suhteid, aga kitsas mõttes on distsipliin, mis uurib keele sotsiaalset varieerumist. Sotsiolingvistika uurib keeli teistmoodi kui uuritakse murdekeeli.
intonatsioonilised ja pragmaatilised punktid valivad, mis on lõplik vooruvahetuspunkt; 3)süntaks ja intonatsioon on võrdselt tähtsad, süstemaatilise vastastikmõju määravad piirid. NETIKEEL Netikeel on spetsiifilise keelena umbes 10 aastat vana. Teksti-ja suhtlustüübid e-mail, msn, netikommentaarid, jututoad. Uus kirjaoskus arvutikasutusoskus, emotikonid, inglise keele oskus. Netikeel erineb normikeelest (suurtähtede ärajätt, tähtede märkimine numbritega, sümbolid, emotikonid, venitused); häälduspärane kirjaviis (ma ei tea=maitea); sõnavara on vulgaarsem, familiaarsem, argikeelsem; kasutatakse üneeme, pragmaatilisi partikleid(vat, noh, njaa); sõnu lühendatakse, et anda kiiremini edasi oma mõtet; hääldusviisi ja emotsioonide väljendamine, mitteverbaalse tegevuse väljendamine. NORMIKEEL
kasutada eri klasside ja kihtide keelenäiteid. Põhiosa eesti keelenäidetest ongi talurahva ja haritlaste keel. Puuduvad muud keskklassi rühmad ja pea puudub tööliste keelekasutuse näitestik. Kas on võimalik nende tööde põhjal teha mingeid järeldusi? Olulisim mõjur eesti keele varieerumisel on situatsioon, mis eristab omavahel kahte stiili/registrit: ametlikud/avalikud situatsioonid on pea ainult normikeelsed, mitteformaalsed ehk argised situatsioonid on normikeelest kaugemal. Samas suunas viitavad ka sõnad, mis kuuluvad rõhutatult argistiili või formaalsesse stiili. Samasse viitab ka teksti tüüp inessiivi lõppude puhul: monoloog on nt -h puhul formaalsema keelega kui dialoog. See on kooskõlas nende tüüpilise staatusega. Monoloog on tüüpiliselt formaalsema keele vorm. Teised olulised sotsiaalsed tegurid on sugu ja vanus. Naised on ka eesti uurimustes enam normikeele vorme järgivad. Seega järgib ka eesti
· Murrete hääbumine toimus eesti keeles 20. sajandil Hääbumise põhjused: · dialekt on seotud lokaalse kultuuri ia identiteediga. Lokaalsete kultuuride ja identiteedi asendumine rahvuskultuuri ja identiteediga · dialekt on seotud suhteliselt homogeense maaühiskonnaga. Kui kultuur ja ühiskond diferentseerub, diferentseerub ka keel · moodne kultuur on seotud linnaga, kirjaliku tekstiga, normikeelega (teadus, asjaajamine jms). See toob murdesse laenud normikeelest · kirjakeel levib hariduse ja trükisõnaga. Eestis kirjakeele normingud kinnistuvad 1930. aastateks · inimeste liikuvuse suureneb ja kitsamad dialektid segunevad · sotsiaalne diferentseerumine ja sotsiaalne mobiilsus, mis soodustab talupja laste muutumist tööliseks, haritlaseks jne. · teadlik murrete hävitamine või allasurumine 3.1. Sotsiolingvistika ja keele sotsiaalne varieerumine (linnakeele uurimine) SL kaks mahtu: 1
argist kõnestiili. Vanusest sõltub, kui normikeelne ollakse: keskealised ja nooremad (v.a kooliõpilased) on normikeelsemad kui keskeast vanemad inimesed. Kõige normikeelsemad on üliõpilased. Sellest tulenevalt võib järeldada, et mida kõrgem haridustase, seda normikeelsem inimene on. Kuna Jüri Muttika on õppinud erinevates ülikoolides ning omandanud kõrghariduse, siis võib eeldada, et põhjus, miks tema keelekasutus ei olnud normikeelest palju kõrvalekalduv, ongi tema haridustasemes. Jüri Muttikat võib pidada ka nooreks inimeseks – ta on hetkel 37-aastane –, nii et ka vanus soosib normikeelsemat kõnepruuki. 3.1. nud/nd-kesksõna Jüri Muttika kasutas kirjakeelse nud-partitsiibi asemel nd-lõpulist kesksõna kolmel korral: kahel korral mineviku kesksõnana (nt ei saand) ja ühe korra omadussõnana (õppind). Millest on tema keelelised valikud tingitud? Kuna ta tegi seda nii vähe, võib
annaabi.ee 
