§5 Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid kätkevad laialdast õigusfilosoofilist diapasooni õiguse staatilist ning dünaamilist käsitlust,mille kohta on esitatud mitmeid teooriaid.Sõltuvalt sellest,kuidas kehtivuse probleemi käsitletakse staatilise õiguspildi ja suletud süsteemi idee lähtekohast kuni õigsuse dünaamilise käsitluseni -, võib esile tuua loomuõiguslikud,positivistlikud,realistlikud ja normativistlikud teooriad. Punkt 1. Loomuõiguslikud teooriad Põhiidee üksikud õigusnormid on kohustavad niivõrd,kuivõrd nad on kooskõlas (pole vastuolus) üleüldise loodusõigusega (loomuõigusega). Kehtivad ka üksikud õigusnormid seetõttu,et nad ongi kooskõlas üleüldise loomuõiguse normidega,mis juhivad esimesi. Punkt 2. Positivistlikud teooriad Tunnustatakse üksnes positiivset ehk sätestatud õigust (inimesepoolt loodud õigust). Kehtiv
ja realiseerimisest. Õldiselt võib öelda, et vaatamata õigussüsteemide erinevatele käsitlustele, on neil kõigil ikkagi põhiprobleemiks üksikisisku ja ühiskonna, era- ja avaliku huvi vahekord. Rääkides kahe esimese suurest süsteemist, siis nende raames erinevad käsitlused kardinaalselt nii õigusest kui ka riigist ja riigi rollist. Kontinentaalõiguse süsteemis 2 valitsevat doktriinide suunda: 1) Loomuõiguslik 2) Positivistlik 3) Normativistlikud doktriinid I maailmasõja eel ilmnema Anglo-Ameerika süsteemis: 1) Sotsioloogilised doktriinid ja konseptisoonid 1.1.1. Kontinentaal ehk romaani-germaani õigussüsteem Tekkis 12-13. saj. Mandri-Euroopa keskosas. Juured Rooma õiguses. Õigusnormide ülesandeks oli korra tagamine ühiskonnas. Õigusnorme mõistetakse eeskätt kui üldisi käitumiseeskirju, mis peavad tagama üldise õigluse, moraali ja prognoositava käitumise ühsikonnas
organisatsiooni roll ning õiguse kui vahendi ja viisi roll era- ja avalike huvide mõistlikul ühitamisel, mis peab lõppastmes tagama kõigi ja igaühe tasakaalustatud eksistentsi kindlal viisil korraldatud ühiskonnas. Õiguse ja riigi osas on kontinentaalõiguse süsteemis olnud kaks valitsevat doktriinide suunda: loomuõiguslikud ja seejärel XIX saj. I veerandist positivistlikud. Esimese maailmasõja eel hakkavad kontinentaalõiguse süsteemis eriti tugevat mõju avaldama normativistlikud doktriinid ja kontseptsioonid (riik on nn Grundnorm ehk moraalse autoriteedi absoluutne allikas). Anglo-ameerika süsteemis on eriti pärast Esimest maailmasõda aga valdavad sotsioloogilised (riigi ja õiguse funktsionaalsed) doktriinid ja kontseptsioonid - see nähtus on jälgitav ligikaudu XIX saj. keskpaigast kuni II Maailmasõjani. Pärast seda on teooriates eriti viimastel aastakümnetel täheldatav järjest
Kokkuvõte: Üldiselt võib väita, et nii õiguse kui riigi olemuse avamise korral on õigussüsteemide teoreetiliste koolkondade erinevatele käsitlustele vaatama ikkagi põhiprobleemiks üksikisiku ning ühiskonna, era- ning avaliku huvi vahekord. Õiguse ja riigi osas on kontinentaalõiguse süsteemis olnud kaks valitsevat doktriinide suunda: loomuõiguslikud ja 19.saj. I veerandist positivistlikud. I MS eel hakkasid kontinentaalõiguse süsteemi eriti mõjutama normativistlikud doktriinid ja kontseptsioonid. (riik on moraalse autoriteedi absoluutne allikas). Anglo- Ameerika süstemis on eriti pärast I MS valdavad sotsioloogilised (riigi ja õiguse funktsionaalsed) doktriinid ja kontseptsioonid. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jaotub õiguskord kahte suurde õigusvaldkonda: era- ja avalik õigus. Nende vanimaks eristamise kriteeriumiks on nn huviteooria, mis põhineb Rooma õigusteadusel. Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda
õigussüsteemide teoreetiliste koolkondade erinevatele käsitustele vaatamata ikkagi põhiprobleemiks üksikisiku ning ühiskonna, era- ning avaliku huvi vahekord. Õiguse ja riigi osas on kontinentaalõiguse süsteemis olnud kaks valitsevat doktriinide suunda: loomuõiguslikud ja seejärel XIX saj I veerandist positivistlikud. Esimese maailmasõja eel hakkavad kontinentaalõiguse süsteemis eriti tugevat mõju avaldama normativistlikud doktriinid ja kontseptsioonid (riik on Grundnorm ehk moraalse autoriteedi absoluutne allikas). Anglo-ameerika süsteemis on eriti pärast Esimest maailmasõda aga valdavad sotsioloogilised (riigi ja õiguse funktsionaalsed) doktriinid ja kontseptsioonid - see nähtus on jälgitav ligikaudu XIX saj keskpaigast kuni II Maailmasõjani. Pärast seda on teooriates eriti viimastel aastakümnetel täheldatav järjest suurenev vastastikuste mõjutuste saamine ning
annaabi.ee 
